Öökapi raamat

 Öökapi raamatud. Mul ei ole neid üldse palju. Üks korraga.Viimastel kümnenditel (oh, kui palju aastaid!) on olnud nii (kahanevas järjekorras):

Sogyal Rinpoche "Tiibeti raamat elust ja surmast"
Johan Wolfgang von Goethe "Faust"
Jaan Kaplinski "Õhtu toob tagasi kõik"

Kui ilusasti kirjutab Tõnu Õnnepalu 

Mäletan, et kui raamatuke kümmekond aastat tagasi mu öökapile ilmus, oli sügis. Vist novembrikuu. Selles öösiniste kaantega kogumikus on kevade.  Igavene. Igas reas. Ja Bullerby lapsed.

Öö tuleb, lapsed magavad,

vaikus tuleb tagasi, ma ei tea kust-

küllap sügavalt alt ja ülevalt kõrgelt.

Vaikus lööb kõrvades kumisema.
Valge Tara naeratus postkaardil

on selgem ja värvid ta ümber

kirkamad. Selle naeratuse
paistel viivitan veel ja kirjutan

mõne rea. Nendest ridadest
ma mingis mõttes ju elan.
Sellest naeratusest (teises mõttes) ka.

Illustratsioon Mari Kaarma (J. Kaplinski "Õhtu toob tagasi kõik")