Kõigest ja ei millestki

Et nad ikka koju tuleksid. Ja et endal oleks koht, kuhu ja kelle juurde minna.

Ajakirjandus sakib sajaga. Või ongi see Eesti elu selline? Ei tahaks uskuda. Oma tutvusringkonna peale mõeldes - no vot ega ikka ole see elu nii probleemiderikas kui meedia igapäevaselt maalib. Aga minu sotsiaalse närvi ja muu süsteem ei võta Eesti ajakirjanike väljaoksendamist enam vastu. Mürgitus. Täielik. Selle nädala paljastusi karuloomast, seagripi ohvrist jne jne lugedes leidsin taas - meediast tuleb eemalduda -  nii kaugele ja kiiresti kui saab ja jalad võtavad.See on ainus võimalus, kuidas vältida kollektiivset lolliksminekut. Alloleva loo kuulamine ja eriti vaatamine võib samuti aidata (!:). Enne kui pole liiga hilja.

Elan talle nüüd ja edaspidi kaasa. Minu arvates on tegemist väga isikupärase lauljatariga. Kahjuks ei oska ma ka kuidagi teisiti fännata kui  kirglikult ...:) Olen jah nii lapsik, et Anne pihta seatud postitused kasvõi siinsamas blogosfääris võtsid minult mõneks  ajaks blogimise  isu. Ikkagi arvan, et hoolimata sellest, et ta tänavuses superstaari saates oluliselt kaugemale jõudis, oli ta lugude valik enne parem.  Anne Arrak - Fallin' Anne Arrak | MySpace Music Videos Anne Arrak - Hurt Anne Arrak | MySpace Music Videos Ja... kui ma vähegi saan tema edasipürgimisi toetada, siis teen seda.

Täna on selle muusika päev. Scorpions on minu arvates üks mõttetumaid ja nõmedamaid tippu jõudnud rokkbände. Aga viidatud muusika sobib eelkõige lõpetamaks nädalavahetust täis emasid, ooperit /Traviata/ ja tähistamaks teleri väljavahetamist lugemise vastu. Sõnade kopeerimisest ei suutnud samuti hoiduda: [Mikael Akerfeldt] I lost all I had (that April day), I turned to my friends (nothing to say), I wrote down a name (and read it twice), I wallowed in shame. I said that I loved (eternal schemes), I cling to my past (like childish dreams) I promised to stay (and held my breath) I went far away. Icy roads beneath my feet, Lead me through wastelands of deceit, Rest your head now, don't you cry, Don't ever ask the reason why Kept inside our idle race Ghost of an idol's false embrace Rest your head now, don't you cry Don't ever ask the reasons why.

Möödunud laupäeval sain üle hulga aja kokku Pöia-Liisiga. Helistasin, ja selgus et ta on õhtuse laevaga saabumas Soomest, kus toimu põllumajandusmess vms. Kohtudes otsustasime, et kõik mõnusam oleks teha üks hubane õhtpoolik hea veini ja filmi seltsis. Mul oli tükk aega plaanis ära vaadata The Duchess . Plaan sobis ka Pöial-Liisile. Itaallaste chianti, puuviljad, praksuv tuli ja haakuv vestlus - mida veel ühelt nädalavahetuselt tahta! Enne filmiõhtut põikasime ka tallist läbi ja söötsime hobusid. Albakad (ei teagi, kas eesti k. tõlge on albaka või mitte) on endiselt ta huviorbiidis ja mind hakkab see teema järjest enam ja enam huvitama. Loodetavasti mitte saatuslikult:) Sest albakade aretuskarja loomine maksab ja mitte vähe. Nende vill on võrreldav meriinovillaga, ainult et veelgi väärtuslikum. Igatahes on meil väga vähe teemasid, mille puudutamist väldime... Uskumatu, ent tõsi - mu viimaste aegade parim sõber on 21-aastane:) Ahjaa - mis veel tänasest päevast ebaharilikku meel...

Hea kuulata ja vaadata. M.O.T.T. Ilus punkt nädalale. Anne Arrak - The First Time Anne Arrak | MySpace Video