Kõigest ja ei millestki

....mõned päevad. Hetkel viibin armsalt vanamoodsas hotellis, ampiirtehnikas kaunistatud mööbel, impressioniste imiteerivad maalid....vaikus ja rohelus ümberringi. Kuna on sajune ja sompus, siis pikutan niisama, jõude. Nii hea on olla. Eks õhtupoole täiendan, kui end kokku võtan ja muuseumisse jõuan. Kanalite vahel jalutamisest ei peluta ka vihm...

"Arvasin, et õpetajate lapsed on alati hästi korralikud", teatas mu kolleeg pärast seda, kui oli teada saanud, et olen õpetaja tütar. Mina ei olevat õpetaja tütre moodi. Paraku ta ei täpsustanud, mida ta korralik olemise all silmas peab. Vaevalt, et ta pidas silmas töölauda... Sellelt avaneb tundmatule silmale tõepoolest eklektiline korralagedus. Ent mitte mulle - ise suudan neis lademetes hõlpsalt ringi pikeerida. Mõtles kolleeg  juhuslikult (?) pillatud lausekatkega, mis ta mõtles, ent mind jäi piinama  - mis mõttes nagu korralik või mittekorralik?  - .... et siis mu "teine mina" ja see, kuidas ma teistele inimestele välja paistan. Oma sisimas olen omaaarust tüütuseni korralik:) On terve rida reegleid (mõningad pedantselt korralikud kusjuures), mida igapäevaselt järgin ning mis lubab arvata, et olen pigem korralik kui mittekorralik.Osad on on kujundatud vanemate poolt. No näiteks, et pesen igal õhtul ja hommikul hambaid.Või töölt koju tulles vahetan riided ära.

Mitmeid aastaid tagasi kirjutasin temast . Kuulan Glenn Gould`i muusikat endiselt väga sageli. Ligi pool aastat on mul cd-mängijas olnud tema Hästi tempereeritud klaviir . Sageli mööduvadki tema seltsis päeva parimad hetked. Kui näiteks ujumast tulen ja koju sõidan. Või reedeõhtustes linnaliikluse ummikutes istudes. Olen püüdnud lahtimõtestada, et miks tema esitused mind sedavõrd liigutavad ja puudutavad. Arvan, et eile leidsin lõplikult vastuse. Mulle meeldivad detailid, nüansirohkus, lõpuni läbitunnetatus. Mida rohkem on päriselus pealiskaudsust, üldistamist, lühikokkuvõtete tegemist ja nn olulise väljatoomist  detailide ohverdamise hinnaga  jms t - seda rohkem ma tema loodud maailma klammerdun. Maailma, kus pole kohta ühelgi juhuslikul noodil, kus detailid hakkavad elama luues täiesti uusi tasandeid ning mikromaailmu... Ei taha abstracte, conclusioneid  jms. Tahan süvenemist ja põhjaniminekuid!

Nagu kõik teised, olen minagi püüdnud end sel suvel täis laadida ilusaid hetki. Neid sai palju ja nüüdseks on mind tabanud väsimus kollektsioneerimisest. Küllastumise tunnet pelgangi enim. Sest ilu taustal kipub inetu eriti võimenduma ja nullpunkt ehk tühjustunne on kerge saabuma.Ilu saab üldistada, ent inetus on detailne kribu-krabu. Vadin, mis peas ei lakka ja mille eest ei pääse muudmoodi kui selgelt otsa vaadates. Ilma põgenemiseta. Asendustegevuseta. Aga süvenemine viib tühjusesse, põhi kaob ja  tundmatu süvis terendab ees. Ei julge veel. Armatsemine pakkus neile naudingut, ent mitte mingisugust lohutust. (Milan Kundera “Olemise talumatu kergus”, 1984)

Ometi leidsin mõtte, mida jagada... Vihma sajab. Kohe valget vett ladistab... Mõnus uinuda aknaklaasile trummeldava vihma saatel, teades et hobud on varjualuses. Kõik hästi. Loodetavasti teistel ka.

Mu suvine muusikaline tippsündmus oli seekord ülelahe naabrite juures asetleidnud Prince`i kontsert. Tänu heale sõbrale oli meil võimalus kogu kontserti jälgida omade keskel. Ootust aitasid leevendada maitsev õhtusöök ja hea veinivalik, mis juurde serveeriti. Jah, Prince tuli 6-ndal korral, eelnevatel aastatel oli ta oma kontserdid Soomes tühistanud. Kontsert oli vapustavalt hea. Väljapeetud. Androgüünne musikaalsus.  Maitsekas. Suurepärane publik. 10-ne palli süsteemis 10:) Mu lemmiklood temalt:

.... ja annab vilju. Ilus ja vägev ju! Sellised pildid panevad mind kohe edasi unistama... Täna näiteks nii, et ... Sahkaris võiks olla ka kanad ja kukk. No 5 kana ja 1 kukk. Ja et..... talvituda võiksid nad vanas maaluses keldris, kuhu elekter veetud ja kus piisavalt soe... Kui Majahaldjale sellest rääkisin, hakkas ta kiiremini toast-tuppa käima ja viimaks põgenes õue sootuks:) Enne teatas, et kõrget aeda on vaja, sest kanad kippuvat ära lendama. Jah, sedan`d küll... Pühapäevahommikused kiremised lükkuvad seega kaugemasse tulevikku.