Puhkuseni on jäänud loetud päevad, ent organism otsustas juba eelmisel nädalal alla anda...
Vihkan antibiootikume. Täpselt selline tunne, et manustad mõõdetud annustes mürki endasse.
Vaatan magamistoa aknast, kuidas linnud aias ringi sahmivad, uputan end internetti ja tunnen, kuidas iga päevaga nõrgemaks jään:) Tõeline liha suretamine...
Püüan sundida end koolitöid kirjutama - lademetes referaate ja esseesid vaja toota. Ja raamatuid vaja lugeda. Juhtimisalaseid :P
No ei suuda ma taolist kirjandust kristalse tõe pähe võtta. Või pole mulle head raamatud kätte sattunud.
Tänaseks normiks on näiteks Robert Burns`i "Edukas delegeerimine". Iseenesest täitsa hästi kirjutatud, ent ... krdi närvi ajab, kui päriseluga paralleele hakata tõmbama. Vägisi lähevad mõtted sellele, kuidas sind ennast juhitakse ja sulle delegeeritakse:) Ja leiad, et mõni inime peale delegeerimise muud ei teegi. Viletsa delegeerimise, mille eest õpik suurte hüüumärkidega hoiatab.
Niiet paras stressikirjandus.
Mida haiguse ajal ometigi pole vaja, eks ju!
Comments
Naeratades päikese poole vaatamine ja esimestest võilillelehtedest salati tegemine aitavad ka tervist taastada.
Saa terveks!
Aitäh Sulle!
Olen Su blogi salateid katsetanud. Suur valik head kraami. Üsna vilets salatitegija olen, pean tunnistama. Aga peaks rohkem rõhku pöörama küll. Laimimahla piserdamine kurgile on lemmik-leid.