Skip to main content

Vertigo

Palju rahutuid mõtteid on mahtunud viimastesse päevadesse.
Õigemini öödesse, sest haigusevimm ei lase rahulikult täit ööd unes viibida.
Ma polegi nii haige vist olnud mitu aastat. Mis omakorda tekitab väikest paanikat, sest nõrk olen ja ei jõua mitte midagi. Arvuti ajab iiveldama. Samas ei saa kuidagi näppe paigal hoitud.
Majahaldjale ei jõua kuidagi pärale, et kuidas mina nüüd nii uppis.
Teistele lähikondlastele ka mitte.
Nojah, üks päev möödus peaasjalikult voodis tõesti. Üle ei lähe, hädasid tuleb järjest juurde.
Ja õues on ilus päike.
Ja mina vahin ühte punkti.
Mõtteid õnnestu selle ümber koondada. Neid on liiga palju ja laiali.
Mitmendat korda avastan, et Majahaldjas minuga räägib, ent ei suuda meenutada loo algust...:) Hea, et lõpugi kinni püüan. Sisu püüan tuletada.

Comments

lagrits said…
See on hetk, kui keha on targem kui vaim. Raske tunnistada, aga vahel see nii on. Lõpuks mõistavad lähikondsed ka olukorra tõsidust, kuigi see on raske ja paneb su viimased jõuvarud proovole, sest nad on harjunud, et sina pingid ju katkestusteta.

Pai ja puhka!
Heli said…
Aitäh! Katkestusteta pingimine on tabav ja tõene:) Eks selles see asi. Pai ja puhkus - mõlemad on hetkel suurimad väärtused:)