Vertigo

Palju rahutuid mõtteid on mahtunud viimastesse päevadesse.
Õigemini öödesse, sest haigusevimm ei lase rahulikult täit ööd unes viibida.
Ma polegi nii haige vist olnud mitu aastat. Mis omakorda tekitab väikest paanikat, sest nõrk olen ja ei jõua mitte midagi. Arvuti ajab iiveldama. Samas ei saa kuidagi näppe paigal hoitud.
Majahaldjale ei jõua kuidagi pärale, et kuidas mina nüüd nii uppis.
Teistele lähikondlastele ka mitte.
Nojah, üks päev möödus peaasjalikult voodis tõesti. Üle ei lähe, hädasid tuleb järjest juurde.
Ja õues on ilus päike.
Ja mina vahin ühte punkti.
Mõtteid õnnestu selle ümber koondada. Neid on liiga palju ja laiali.
Mitmendat korda avastan, et Majahaldjas minuga räägib, ent ei suuda meenutada loo algust...:) Hea, et lõpugi kinni püüan. Sisu püüan tuletada.