:) Minu kõige kreisim mälestus selle looga on ühest reisist Leedu väikelinna sõpruskooli, mis oli nagu reis ajas tagasi. Aastal 1985 sai isegi ENSV väikelinnast mõnisada kilomeetrit lõuna poole päris mitu aastakümmet tajas tagasi sõita. Sõpruskooli neiud pidud koolipeol käima koolivormiga: pruuni kleidi ja musta/valge põllega. Ainus, millega nad siis silma paista said, olid jalad ning tol ajal olid ju lahe olemiseks hädavajalikud ühed välismaa "botased". Ei saa jätta märkimata, et moes olid parasjagu ka võrksukad :D
Botased ja võrksukad olid ju "ülikõvad"...kui praeguses slängis väljenduda:) Mäletan, et sain oma esimesed õiged adidase botased siis, kui olin ikka õige mitu aastat järjest rajooni meistriks tulnud kergejõustikus. Isal heldis lõpuks süda ja tegi rahalise väljamineku botaste kasuks. Esimesed võrksukad sain ülikoolis õppides. Kahjuks ei mäleta, millisest allikast.Vist sõbranna kaudu, kes kaubandustehnikumis õppis:)
Comments
Minu kõige kreisim mälestus selle looga on ühest reisist Leedu väikelinna sõpruskooli, mis oli nagu reis ajas tagasi. Aastal 1985 sai isegi ENSV väikelinnast mõnisada kilomeetrit lõuna poole päris mitu aastakümmet tajas tagasi sõita.
Sõpruskooli neiud pidud koolipeol käima koolivormiga: pruuni kleidi ja musta/valge põllega. Ainus, millega nad siis silma paista said, olid jalad ning tol ajal olid ju lahe olemiseks hädavajalikud ühed välismaa "botased". Ei saa jätta märkimata, et moes olid parasjagu ka võrksukad :D
Mäletan, et sain oma esimesed õiged adidase botased siis, kui olin ikka õige mitu aastat järjest rajooni meistriks tulnud kergejõustikus. Isal heldis lõpuks süda ja tegi rahalise väljamineku botaste kasuks.
Esimesed võrksukad sain ülikoolis õppides. Kahjuks ei mäleta, millisest allikast.Vist sõbranna kaudu, kes kaubandustehnikumis õppis:)