Pime päev

Tänane läks enamjaolt horisontaalis. No oli üks selliseid päevi, mille parema meelega unustuste hõlma kannaksin. Pole põhjust enda üle uhkust tunda.
 Enesepaituses rääkimata.
Aga vaatasin julgelt peeglisse ja jätsin näo meelde...

Õues on pime-pime. Sajab lõputult.
Kaasa telefoneeris päeval sõbrale, kes mainis tabavalt " ... on nii pime, et ei saa ristsõnagi lahendada. Mitte et vastuseid ei teaks, aga küsimusi ei näe..."