Vastu talve on alati müra vähem. Aeg settimiseks ja enda jaoks. Mulle ei meeldi tegelikult sõnaühend "teelahkmel olemine". See tähendab seisakut. Ikka seisma pead ju enne jääma, kui otsustad, kus suunas edasi. Aga aeg ju ei peatu ja ise liigud samuti ajas... Vastu talve tuleb selgus. Lähenev lumevalgus peegeldab kõike müravabalt ja ausalt. Mul on kord juba niimoodi olnud, et sukeldusin teise inimese maailma. Tema minu omasse ei tulnud. Kartis sügavat vett. Nüüd olen targem ja tean, et tahan oma maailma jagada. Üksildus ei ole loomuomane.