Mu armas reisikaaslane armastab silmale nähtamatut maailma.
Loeb, mõtiskleb, tõlgendab, soovitab.
Nii sattus mu kätte Eckhart Tolle "Siin ja praegu: kohaloleku harjutused".
Olen just lahti laskmas minevikust ja harjutamas olevikku, hoidudes liigsetest tulevikumõtetest/muredest.
Ehk siis - õigel ajal saabunud toetus.
Tolle`t on lihtne lugeda neil, kes seisavad teelahkmel. Neil, kes püüdnud aastaid "vaigistada müra enda peas". Äratundmisrõõm. Et dilemmad on olnud teistelgi.
Lohutav teadmine, et peale sünni ja surma oleme nii mõneski teises sündmuses koos. Meie, inimesed. Mitte inimese ajutised kohusetäitjad.
Kohalolemine ja olemine on tegelikult nii pagana lihtne. Tõepoolest, ei ole olemas minevikku ja tulevikku. Seda on ju korduvalt püütud meile, Olijatele, öelda...
Kuidagi on läinud nii, et ma ikkagi ootan... et teen veel seda ja toda ja kolmandat ning siis...
Ootamine on mõttelaad. Sisuliselt tähendab see seda, et tahad tulevikku, mitte olevikku. Sa ei taha seda, mis sul on. Tahad seda, mida sul pole. (E. Tolle)
********************
Mõnes mõttes võib kohalolekut võrrelda ootamisega. See on hoopis teise kvaliteediga ootamine, selline, mis eeldab täielikku tähelepanu. Iga hetk võib midagi juhtuda ja kui sa pole valvel, täiesti tasa, ei märka seda. Selles seisundis on kogu tähelepanu praeguses hetkes. Selles pole ruumi unistamisele, mõtlemisele meenutamisele, ootusele. Selles pole pinget ega hirmu. On vaid erk kohalolek. Oled kohal kogu Olemisega, keha iga rakuga.
Selles pole enam seda sind, kellel on minevik ja tulevik - sinu isiksust. Ja ometi on kõik väärtuslik olemas. Sina oled ikka sina. Tegelikult oled rohkem sina ise kui kunagi varem, ehk alles nüüd oled sa tõeline sina. (E.Tolle)
.
Loeb, mõtiskleb, tõlgendab, soovitab.
Nii sattus mu kätte Eckhart Tolle "Siin ja praegu: kohaloleku harjutused".
Olen just lahti laskmas minevikust ja harjutamas olevikku, hoidudes liigsetest tulevikumõtetest/muredest.
Ehk siis - õigel ajal saabunud toetus.
Tolle`t on lihtne lugeda neil, kes seisavad teelahkmel. Neil, kes püüdnud aastaid "vaigistada müra enda peas". Äratundmisrõõm. Et dilemmad on olnud teistelgi.
Lohutav teadmine, et peale sünni ja surma oleme nii mõneski teises sündmuses koos. Meie, inimesed. Mitte inimese ajutised kohusetäitjad.
Kohalolemine ja olemine on tegelikult nii pagana lihtne. Tõepoolest, ei ole olemas minevikku ja tulevikku. Seda on ju korduvalt püütud meile, Olijatele, öelda...
...Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu...
Jah, õige mitu korda on mu eluteele saadetud inimene, kes imestunult küsib - aga mida Sa ootad? - Hakka elama nüüd ja praegu.Kuidagi on läinud nii, et ma ikkagi ootan... et teen veel seda ja toda ja kolmandat ning siis...
Ootamine on mõttelaad. Sisuliselt tähendab see seda, et tahad tulevikku, mitte olevikku. Sa ei taha seda, mis sul on. Tahad seda, mida sul pole. (E. Tolle)
********************
Mõnes mõttes võib kohalolekut võrrelda ootamisega. See on hoopis teise kvaliteediga ootamine, selline, mis eeldab täielikku tähelepanu. Iga hetk võib midagi juhtuda ja kui sa pole valvel, täiesti tasa, ei märka seda. Selles seisundis on kogu tähelepanu praeguses hetkes. Selles pole ruumi unistamisele, mõtlemisele meenutamisele, ootusele. Selles pole pinget ega hirmu. On vaid erk kohalolek. Oled kohal kogu Olemisega, keha iga rakuga.
Selles pole enam seda sind, kellel on minevik ja tulevik - sinu isiksust. Ja ometi on kõik väärtuslik olemas. Sina oled ikka sina. Tegelikult oled rohkem sina ise kui kunagi varem, ehk alles nüüd oled sa tõeline sina. (E.Tolle)
.
Comments