Orkaani südames on vaikus. Nii ongi - kui Irma möllamist windy.com vahendusel jälgisime tuvastasime sama.
Nagu oleks vaakum.
Tühjus. Vaikus.
Mööduva suve jooksul on mitmeid sündmusi, mis on sisemuses mässu tõstnud nii, et emotsioonide tulvavesi üle ääre. Mõistmine, et tühjus oma meeletus ilus on kohal. Tunnete vaakum.
Selleks, et uuesti armastama õppida, tuleb emotsionaalselt surra.
Teadlik valik.
Õnnelikkus on õpitav.
Tahet on vaid vaja.
Käisime hingesõbraga jaapani aias.
Mul oli alguses tohutult raske rääkida. Tundusin endale kohutavalt valjuhäälse ja seosetu jutuvestjana. Kuidagi rabe ja raske olemine, mis pisitasa hajuma hakkas. Nägime oravat, vilkalt asjatamas. Tema teadis, et oravad unustavad kogutud saagi peidukohad. Mäletavad neist vaid paari viimast. Nii on ta mõistetud varuma terve suve... orav rattas.
Russalka juures liival pikutades tekkis mul täielik sõnade sulg - ühtpidi tahtsin oma ängi ja hädamere kõik lahti rääkida (me ei olnud terve suve kohtunud), teistpidi - mul ei olnud sõnu, et kogu toimuvat piisavalt selgelt väljendada. Aga Tema mõistis sõnadetagi vist. Sest miks muidu hakkas äkitselt nii kerge ja hea. Lõbus ka. Rääkisime kabalast (Tema loeb selle kohta) ja kollektiivteadvusest, mida K. kõrvalt olen teada saanud. Kahepeale kokku saime ühe lõbusa tõe. Lootusrikka.
Russalka juures liival pikutades tekkis mul täielik sõnade sulg - ühtpidi tahtsin oma ängi ja hädamere kõik lahti rääkida (me ei olnud terve suve kohtunud), teistpidi - mul ei olnud sõnu, et kogu toimuvat piisavalt selgelt väljendada. Aga Tema mõistis sõnadetagi vist. Sest miks muidu hakkas äkitselt nii kerge ja hea. Lõbus ka. Rääkisime kabalast (Tema loeb selle kohta) ja kollektiivteadvusest, mida K. kõrvalt olen teada saanud. Kahepeale kokku saime ühe lõbusa tõe. Lootusrikka.
Ma ei tea ühtegi teist inimest, kelle välimus vestluse käigus sedasi muutub. Täielik metamorfoos. Imekaunid ja peened näojooned, vaba kramplikkusest, teesklusest, tõmblemisest. Käed. Hästi rahulikud, pikad saleda sõrmed, ovaalne küünekuju. Puhas ja lummav. Vaba kõigest segavast.
Enne lahkuminekut jutustasin, kuidas R. pärast viimast kohtumist õhku haihtus. Imede-ime! Täpselt nii oli, kui ta Polymeri juures maha panin. Täiesti lageda platsi peal. Tulin korraks autost välja, et vaadata, kas tagurdamine auguvaba ja taas pilku tõstes oli ta kadunud. Nipsti!
Naersime kergendunult.
Kõik on võimalik. Endiselt.
Naersime kergendunult.
Kõik on võimalik. Endiselt.
Comments