Kõigest ja ei millestki

Nädalavahetuse retk koos Mariga Aurasse aitas mul üle saada: ...viimase aja töökoormusest tingitud närvivapustusest... Tõsi küll, mõningate kaotustega- ühte klaasist kaussi pole enam elavate kirjas. Samuti nagu üht pudelit hundijalavett. Jällegi pean tõdema oma küündimatust toimetulekul elementaarsega - tööasju koju kaasa ei võeta. Jäävad kausid terveks ja mehed joonuks. ...hiilivast paranoiast. Et kas mu viimaseaegsed "teelised" ikka on piisavalt omakasupüüdmatud ja siirad. ... et sain hiljuti 41. ...et mu armsad kursavennad alt ära hüppasid reedeõhtusest AMMU kokkulepitud veinikohtingust ja selle asemel vihtusin ma va tööd teha niiet silmad lõpuks pahupidi hakkasid minema. Aga praegu on peris hea. Tänu Marile, Itaalia Köögile (jummel kui hea kitsejuustu ja päiksekuivatatud tomatite salat!), mõningatele klaasidele prantslaste pinot gris `ile ja kõikvõimalike teraapiliste toimetega spa saunadele. Muide, peaaegu kilomeetri ujusin ära - not bad ühe 41 aastase kohta. Ja ilusat

Barokkmuusika on helge. Magnificat eriti - üks tippteoseid kindlasti.Mulle meenutab teose kuulamine alati 1990-91? Eestis toimunud barokk-akadeemiat, mille raames Magnificat eesti-saksa segaorkestriga ette kanti. Iraagi päritolu naisflötist, kel oli roosaka varjundiga kuldflööt ja kes kandis kummalise kõlaga nime - Annedore Tabatabai. Igatahes oli tema ja kaasa poolt esitatud Esurientes implevit bonis (tuubi näitel on barokkajastu flöödid-traversid) hingematvalt kaunis . Mäletan siiani. Hommikul selgus, et ma pole ainus surutises vaevlevas Eestis, kes barokkmuusikat sooviks nautida - täna alanud XX Barokkmuusika Festivali avakontserdi piletid olid läbimüüdud. Aga noh, järgmise nädala esitustele (samuti põnevad) veel pileteid jagus.

Hetkel ilmestab hommikuid ja päevi enim Riho Sibula Emajõe delta blues . Loost kostuv (enese)iroonia hoiab n.ö ree peal:) Kui kõik on määratud kiiva kiskuma, siis nii see ka läheb. Noil päevil kaob tavaliselt kõik. Alates asjadest, ajatajust kuni isikliku katuse sõitmiseni välja. Need päevad algavad tavaliselt sellega, et ärgates ei leia üles (.) oma juukselõksu (..) mobiiltelefoni, sest see on tühjaks saanud ja varjab end teadmata kohas (...) autovõtmeid, mille leidmiseks vaja läbi otsida kõikvõimalikud taskud - nii talliriiete, käekottide kui muud võimalikud ja võimatud kohad. Ja otsimine ajab hirmus närvi. Ja siis ma jään töö juurde hiljaks... mis tähendab seda, et mul pole enam autot kusagile normaalselt parkida... koosolekule sisenedes saavad osaks hukkamõistvad pilgud, et meil ju kõigil sama hommik jne jne. Sellistel päevadel on tavaliselt vaid üks võlu. Tallilõhn. Loomad. Neile need seigad ei mõju. Õnneks. Piisab vaid sõrmed pehmetesse karvadesse kaevata ja tunda, kuidas rahu si

Tänud Sjgellele ja Naisele , kes mind talvisest tardumusest üles äratasid. Ilmselt päevavalguse vähenemise arvelt on just talvel oht nürimeelsesse tõsidusse langeda. Seda nii tööl, kodus kui puhkehetkel. Meemi reeglid: 1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need. Sõnad oleksid: pere; sõprus; armastus; mina ise; mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua). 2 . Anna 5-le blogipidajale meemi "teatepulk" edasi. 2 neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused. Anna meemis osalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse. 3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemi ulatanud blogi. Nonii: 1. Pere - Alguses vast kõige kokkuvõtlikumalt . Ja oma kallist siin 2. Sõpruse teemat olen lahanud - aastajagu tagasi ja nüüd ka siin 3. Armastus - kirjutan riivamisi selle leidmisest/kaotamisest peaaegu iga postitusega. Armastusesõltlane ju. Mu esimene armastus Te

Draamakuninganna nagu ma olen. Lähen jah. Hetkel veel ei teagi täpsemalt kuhu, ent pole jaksu võidelda suure sõbra a.-ga. Raske nädal on olnud, sooviks on mitte põgeneda... ja vaigistada midagi lärmiga. Vast jagub ikka niipalju oidu, et hopsid ja kutsid söönuks saaksid. Meemiga läheb siis veel natuke aega:)

Selle nädala parima muusikaelamuse osaliseks sain omas kodus:) Muusikutega tihedalt läbikäimise (!) suurim eelis - hea muusika tuleb teinekord sõna otseses mõttes koju kätte. Tippisin rõdukontoris miskeid pookstaave, kui alumiselt korruselt äkitselt imeliselt resoneerivat ja õhulist saundi hakkas tulema. Poisid harjutasid Robi juurde tundi minekuks. Kvinthäälestus. Mulle väga meeldib. Muidugi ei suuda ma nende muusikat päris erapooletult kuulata. Myspace näitest meeldib mulle eriti lugu - VGC.

Jaa, ma tean, et olen temast enne kirjutanud. Jaa... tean, et sama lugu on mul juba üks kord eksponeeritud. Aga täna, tuubis muusikat surfates sattusin Midnight Express`i palju erakordsema ja parema kvaliteediga salvestise peale. Kuidagi ei saa ka sellest mööda, et ta on erakordselt võluva välimusega mees. Ja nimi - NUNO BETTENCOURT. Väljaütlemine kõlab juba kuidagi pühalikult:) Nuno foto pärineb siit. Aga muidu - olen hetkel emotsioonitühi. Ei midagi erakordset, vaid korduv: töö, loomad ja inimesed.