Skip to main content

Posts

J.S.Bach Magnificat: Fecit Potentiam

Barokkmuusika on helge. Magnificat eriti - üks tippteoseid kindlasti.Mulle meenutab teose kuulamine alati 1990-91? Eestis toimunud barokk-akadeemiat, mille raames Magnificat eesti-saksa segaorkestriga ette kanti. Iraagi päritolu naisflötist, kel oli roosaka varjundiga kuldflööt ja kes kandis kummalise kõlaga nime - Annedore Tabatabai. Igatahes oli tema ja kaasa poolt esitatud Esurientes implevit bonis (tuubi näitel on barokkajastu flöödid-traversid) hingematvalt kaunis . Mäletan siiani. Hommikul selgus, et ma pole ainus surutises vaevlevas Eestis, kes barokkmuusikat sooviks nautida - täna alanud XX Barokkmuusika Festivali avakontserdi piletid olid läbimüüdud. Aga noh, järgmise nädala esitustele (samuti põnevad) veel pileteid jagus.

Santlaager ma olen...,

Hetkel ilmestab hommikuid ja päevi enim Riho Sibula Emajõe delta blues . Loost kostuv (enese)iroonia hoiab n.ö ree peal:) Kui kõik on määratud kiiva kiskuma, siis nii see ka läheb. Noil päevil kaob tavaliselt kõik. Alates asjadest, ajatajust kuni isikliku katuse sõitmiseni välja. Need päevad algavad tavaliselt sellega, et ärgates ei leia üles (.) oma juukselõksu (..) mobiiltelefoni, sest see on tühjaks saanud ja varjab end teadmata kohas (...) autovõtmeid, mille leidmiseks vaja läbi otsida kõikvõimalikud taskud - nii talliriiete, käekottide kui muud võimalikud ja võimatud kohad. Ja otsimine ajab hirmus närvi. Ja siis ma jään töö juurde hiljaks... mis tähendab seda, et mul pole enam autot kusagile normaalselt parkida... koosolekule sisenedes saavad osaks hukkamõistvad pilgud, et meil ju kõigil sama hommik jne jne. Sellistel päevadel on tavaliselt vaid üks võlu. Tallilõhn. Loomad. Neile need seigad ei mõju. Õnneks. Piisab vaid sõrmed pehmetesse karvadesse kaevata ja tunda, kuidas rahu si...

Meem

Tänud Sjgellele ja Naisele , kes mind talvisest tardumusest üles äratasid. Ilmselt päevavalguse vähenemise arvelt on just talvel oht nürimeelsesse tõsidusse langeda. Seda nii tööl, kodus kui puhkehetkel. Meemi reeglid: 1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need. Sõnad oleksid: pere; sõprus; armastus; mina ise; mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua). 2 . Anna 5-le blogipidajale meemi "teatepulk" edasi. 2 neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused. Anna meemis osalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse. 3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemi ulatanud blogi. Nonii: 1. Pere - Alguses vast kõige kokkuvõtlikumalt . Ja oma kallist siin 2. Sõpruse teemat olen lahanud - aastajagu tagasi ja nüüd ka siin 3. Armastus - kirjutan riivamisi selle leidmisest/kaotamisest peaaegu iga postitusega. Armastusesõltlane ju. Mu esimene armastus Te...

Elvis has left...

Draamakuninganna nagu ma olen. Lähen jah. Hetkel veel ei teagi täpsemalt kuhu, ent pole jaksu võidelda suure sõbra a.-ga. Raske nädal on olnud, sooviks on mitte põgeneda... ja vaigistada midagi lärmiga. Vast jagub ikka niipalju oidu, et hopsid ja kutsid söönuks saaksid. Meemiga läheb siis veel natuke aega:)

Reedene muusika

Selle nädala parima muusikaelamuse osaliseks sain omas kodus:) Muusikutega tihedalt läbikäimise (!) suurim eelis - hea muusika tuleb teinekord sõna otseses mõttes koju kätte. Tippisin rõdukontoris miskeid pookstaave, kui alumiselt korruselt äkitselt imeliselt resoneerivat ja õhulist saundi hakkas tulema. Poisid harjutasid Robi juurde tundi minekuks. Kvinthäälestus. Mulle väga meeldib. Muidugi ei suuda ma nende muusikat päris erapooletult kuulata. Myspace näitest meeldib mulle eriti lugu - VGC.

Nuno Bettencourt

Jaa, ma tean, et olen temast enne kirjutanud. Jaa... tean, et sama lugu on mul juba üks kord eksponeeritud. Aga täna, tuubis muusikat surfates sattusin Midnight Express`i palju erakordsema ja parema kvaliteediga salvestise peale. Kuidagi ei saa ka sellest mööda, et ta on erakordselt võluva välimusega mees. Ja nimi - NUNO BETTENCOURT. Väljaütlemine kõlab juba kuidagi pühalikult:) Nuno foto pärineb siit. Aga muidu - olen hetkel emotsioonitühi. Ei midagi erakordset, vaid korduv: töö, loomad ja inimesed.

Järjekordne Radetzki marss on lahti löödud...

Mul oli perfektne aastavahetus. Olude sunnil olen taolist "pidu minus eneses" olukorda kolmandat aastat praktiseerima pidanud. Esimene oli kurvavõitu, ent nüüdseks olen üksiolemisega harjunud ja naudin seda. Ei kipu kusagile. Omal moel möödus ka minu vanaaasta õhtu laval olles. Saunalaval. Jube hea on ainuüksi endale sauna kütta - ei pea muretsema ja teisi tagant utsitama, et nüüd jahtub ära. Pean lugu mittesajakraadisest saunast. Seetõttu on mulle ka raske kompanjone saada. Saunaaknast vilkus õuelaterna küünlatuli Bibi juurest. Tunnen ikka puudust temast. Kui õhk raketipaukudest kärisema hakkas, läksin talli. Keerasin Klassikaraadio pisut tugevamaks ja krõbistasime hobudega koos porgandeid:) Bonham tudis juba ammu köögipliidi ees ja seekord jäi tal ilutulestikuga võitlemata. Uue aasta telefonikõned kaasalt ja pojalt. Mõlemad Eesti erinevatest otsadest:) Kaminatuli. Kaasa sätitud vanaasta sekser. Mitte sekseri:), vaid valik mereande, mida jumaldan. Täna, 1. jaanuaril võtsin s...