Kõigest ja ei millestki

See on üks armsamaid esitusi läbi aegade. Naeratus soolo alguses on jalustrabav.

Eile hommikul sain teada oma auto valuläve - 2 päeva liikumatust + hommikune -30 kraadi. Õnneks käivitus Majahaldja auto. Õhtuks oli ilm oluliselt soojenenud. Mõnuga toimetasin õues, hobud olid ka kuidagi eriti lustilised. Saunas on vesi endiselt külmunud, ent eks homme tule saun lihtsalt soojaks kütta! Majahaldjas saabus Austriast hilisõhtuse lennuga. Nii soe! imestas ta tuppa tulles ja tundis kahetsust, et oli külma aja minust eemal. Täna seevastu sain kohvi ja soojad saiad voodisse;) Ja kaminasimsil ootavad Mozarti kommid. Austria värk. Pilt on siit

Ikka endiselt. Mu Majahaldjas on juba nädalajagu suusapuhkusel olnud. Püüame teineteisele ikka olemavabu momente võimaldada.Mulle sattusid seekord ekstreemsed ilmaolud ja pidev võitlus sooja nimel:) Aga õnneks ega ma üksi... Mari tuli ja poeg oli ikka mõnda aega abistamas. Üsna karm on end hommikul voodisoojasena esimese käiguna talli ajada. Aga peab, sest krõmpsutajad ootavad pikisilmi, et külmakangeid liigeseid õue sirutama minna. Edasi jätkub kõik tavapäraselt: pabulad kokku ja käruga lumerajasõit -> korvitäis puid->tuli pliita alla-> kohv ja võileivad valmis->duši alla-> tööle. Õhtul koju tulles: hobuste jootmine-> söötmine-> puude kandmine.  Tegelikult pole hullu. Ja kui veel mõtlen Thelale - Kaamosele - Kaderile jt blogijatele, kel toasoe taevast sülle ei kuku, siis tuleb energiat nii mis mühiseb. Täna on vabariigi sünnipäev. Vastakad mõtted on seoses sellega. Et... kas ma oleksin ja elaksin kuidagi teistmoodi kui siin, Eestis. Arvan et mitte. Oleksin...

Et väljas paugub pakane, ei ole kellelegi uudis... Eelmisel nädalal langes termomeetri näit-30 C. Nii külm, et ajab vanduma. Hommikuti... kui kiire ja tahaks majja sooja saada. Seoses vandumisega...  sain sotti, et minu sõnavara ses osas väga vaene ja üksluine.... ikka "kdi-krt" või "krt võtaks", no vahest harva ka "rsk". Ja ongi laias laastus kõik. See-eest oskas mu vanaema kaunilt vanduda. Kui tuli pliita all vajaliku kiirusega lõõmama ei hakanud, siis - "vaat, kus näruvott", ....kui oli vaja kibedamalt sajatada siis - "saadana silmamuna". Neid krõbedamaid ütlemisi oli veel. Ma nüüd kohe mõtlen selle peale täna.

Huvitav, kas ka teised minu ikka jõudnud naised naudivad oma vanust. Mina igatahes väga. Tõepoolest....kui kujutlen end 10- ja 20- aasta tagusesse maailma, pole sealt just palju head mäletada. Pidev võitlus ebakindlustunde ja mitmete kompleksidega. Alaväärsustunne ja sellest tulenevad käitumishälbed. Praegu... no ei ole midagi sellist. Ei ütleks, et maailm on seetõttu kuidagi ilusam ja parem paik olemiseks. Seda  vast mitte. Ent oskan ja suudan end siia sulandada, hakkama saada ja iga päeva väärtuslikuna võtta. Enesehävituslik joon on kadunud. Tõmblemine ka. Terad on sõkaldest eraldatud. Armsad ja tähtsad inimesed olemas ja alles.

Kuninga kõne vaadatud. Oli tõesti hea ja kaasahaarav. Mõlemale meeldis. Filmi lõpus juhtus vaid äpardus - lõhkusime kogemata pop-corni karbi ja lõpusisu valgus põrandale. Jube piinlik, aga noh... juhtub. Olen suunaks võtnud end samuti parandada. Kunagi algas üks meie sõnelusi teemal et... mulle pole vaja neid õhtusööke kodus. Et see pole see, mida ma vajan. Olin jah selline alp naine, kes nõudis teistsugust tähelepanu ja vähendas hõrgutiste mõju, mis õhtuti, pärast pikka tööpäeva õdusas ja soojas köögis ootamas. Tegelikult saan nüüd aru... kui rumal olin. Ja ei märganud märkamis- ja armastusväärset. Õigemini: ei tahtnud märgata. Sest solvumine ja isekus olid üle. Jah... Reisikihk leidiski väljapääsu ja mõningase kaalumise järel osutus seekordseks reisisihiks Küpros. Lähme üle hulga aja kahekesi.

Veebruar on barokikuu, tänu iga-aastaselt toimuvale barokkfestivalile . Üks kauneimaid teemasid, mis paljusid heliloojaid inspireerinud. Mulle meeldib A. Vivaldi mõttekäik.