Huvitav, kas ka teised minu ikka jõudnud naised naudivad oma vanust.
Mina igatahes väga.
Tõepoolest....kui kujutlen end 10- ja 20- aasta tagusesse maailma, pole sealt just palju head mäletada.
Pidev võitlus ebakindlustunde ja mitmete kompleksidega.
Alaväärsustunne ja sellest tulenevad käitumishälbed.
Praegu... no ei ole midagi sellist.
Ei ütleks, et maailm on seetõttu kuidagi ilusam ja parem paik olemiseks. Seda vast mitte.
Ent oskan ja suudan end siia sulandada, hakkama saada ja iga päeva väärtuslikuna võtta.
Enesehävituslik joon on kadunud. Tõmblemine ka.
Terad on sõkaldest eraldatud.
Armsad ja tähtsad inimesed olemas ja alles.
Mina igatahes väga.
Tõepoolest....kui kujutlen end 10- ja 20- aasta tagusesse maailma, pole sealt just palju head mäletada.
Pidev võitlus ebakindlustunde ja mitmete kompleksidega.
Alaväärsustunne ja sellest tulenevad käitumishälbed.
Praegu... no ei ole midagi sellist.
Ei ütleks, et maailm on seetõttu kuidagi ilusam ja parem paik olemiseks. Seda vast mitte.
Ent oskan ja suudan end siia sulandada, hakkama saada ja iga päeva väärtuslikuna võtta.
Enesehävituslik joon on kadunud. Tõmblemine ka.
Terad on sõkaldest eraldatud.
Armsad ja tähtsad inimesed olemas ja alles.
Comments
Ja see kestab kaua ja aina paremaks läheb.
palju õnne!
Rõõmsat edasiolemist!
Seisan häbelikult, pisut närtsind lill pihku surutud õnnitlejate reas.
su sügavas sisimas -
see ongi armastus.
Kõikidest piiridest lahti öelnud
armastus tõeni jõuab.
Ja kuidas see tarkus lõhnab!
Kui kaugele levib ta hõng!
Mitte miski ei tõkesta teda.
Selles kõlas kiirgaks kui miljon päikest -
võrreldamatu tõe toon.
Aitäh südant soojendamast, armsad blogijad!
Mis siis, et takkajärgi; ega ta seepärast hapuks läinud pole :D