Kõigest ja ei millestki

Juba kolmapäev. Aga kahjatseda pole midagi, sest ilmad on olnud sõna otseses mõttes kuldsed. Tunnen mõttes kaasa kõigile, kel pole võimalik võtta ette jalutuskäiku sügisrüüs metsa. -  Milline tasakaal, kord ja seaduspärasus valitseb! O Olen püüdnud end kohustustevabalt tunda ja suuresti on see ka õnnestunud. Olen kõike teinud... natukene. Lugenud-magistritöö kallal nokitsenud-veini joonud-hobustega tegelenud-niisama laiselnud. Mõned hetked olen lihtsalt koplis hobude juures istunud, imetlenud neid, ruskaa (soome k) ja päikesepaistet. Kasvuhoone on ka korrastatud:) Üks kurvem asi ka. Et otsustasin ühel inimesel lasta minna.  Hobustega tegelemist puudutab see teema... Tunnen end halvasti, ent arvan et talitasin lõppkokkuvõttes õigesti. Ka teised pereliikmed arvavad nii. Vahest on lihtsalt nii, et igaühel on aeg edasi liikuda ja midagi muud teha. Seda, mis teda köidab iga päev... mitte vahete-vahel. Vaid nii tuleb rahulolutunne (mis siis et üürikeseks ajaks, aga n...

10-tunnine unemaraton ja kiire spurt talliriietesse ning õue:) Tavaliselt saavad hobud juba 7-8 ajal koplisse, ent nädalavahetuseti enamasti mitte. Kuna laupäeviti algab mul üks loeng 8:15, siis keskendun õigeks ajaks kohale jõudmisele ja vabastan hobud alles 10 paiku, kui tagasi jõuan, Pühapäeval aga tahaks lihtsalt kauem magada. Hea uni on oluline. Puhastab mõtteid ja annab jõudu. Energia hakkab tasapisi tagasi tulema. Ja ainus nipp selleks on tegelikult enda käigushoidmine. Vahepeal tuleb lihtsalt teha ainult neid liigutusi ja tegevusi, mis endale  väga meeldivad. Siis jaksad ka teistele endast anda. Tänavune sügis on taas kuldne... Siiani on muru täiesti roheline. Abikaasa isegi niitis veel möödunud nädalal. Mets on veel värviline ja rajad läbitavad. Nii hea on olemas olla!

Lõpetasin reedest töösuhte. 13 aastat avalikus sektoris on tegelikult pikk aeg. "Holy crap" ütles mu kursusevend, kui kuulis et nii kaua olengi riiki teeninud:) Ütleks iseteadvalt (ma ju võin seda endale lubada!) selle 13 aasta peale nii, et riik on nüüd selgeks õpitud ja aeg on miskit muud teha. Vajan päris tõelist muutust ja  miskit, mis " sütitaks kõhus leegi " (üks FB sõber märkis tabavalt enda töösuhte lõpetamise kohta). Tegelikult on paljusid mu tutvusringkonna tööealistest inimestest tabanud katarsis. Mitmed vahetavad töökohta või lõpetavad töösuhte Eestis sootuks. Ilmselt  on ühelt poolt põhjuseks  Eesti väiksus ja "särasilmsete" projektide vähesus, s.t rutiin, tölplus ja väsimus saabuvad kiiremini. Teine põhjus on minu arvates tööandjate oskamatus ja tahtmatus töötajaid motiveerida. Õpingud sotsiaalteaduste magistrantuuris on mind nimetatud teise järelduseni viinud:). Mudelid ja meetodid, mida personalijuhtidele jt  kantslitest jutlustatakse o...

Väheke ärritunud postitus tuleb. Seega - kes tänase vihaannuse juba kätte saanud, ärge parem lugege :) Asi algas sellega, et 2 aastat tagasi otsustas mu koduvald mu hajaasustuses paikneva talumaja liita alevi koosseisu. Hulk aega oli minu koduse aadressi kuju järgmine: X alev, X talu.  Nagu Muhv nõudmiseni, eks ole. Vahvale aadressile lisaks ilmnes peatselt tülikas ja häiriv kõrvalnäht - kui enne kuulus meie taluke küla piirkonda, siis saime ka tõhusat teehooldust. Suve jooksul käis traktor niidukiga, mis talu juurde viiva tee ( 300 m pikk) heina kasvu kenasti kontrolli all hoidis. Sügiseti ja kevadeti käis teehöövel auguravi tegemas. Idüll missugune, eks ole. Aga nüüd. Lõpuks on ilmunud tee ostsa tänava silt X tänav. Ma elan nüüd X tänaval, X talus. Ainus objekt tänaval. Nagu Vestmann Vestmanni uulitsal. See pole veel kõik. Ümberkaudsed inimesed on leidnud, et see "tänav" sobib ideaalselt näiteks kooli kehalise tundide läbiviimiseks, sest hobuseid on ju tore kaemas käi...

Ei.... ma ikka ei taha veel kirjutada. Olen küll mitmeid kordi alustanud, ent kõik tundub mõttetu - ei suuda edasi anda seda, mis toimub. Allolev laul on lihtsalt ilus.

Nädal möödus taas kui silmapete.  Tegelikult mahutab 1 nädal palju.  Oleneb elutempost ja -stiilist. Minu oma sisaldas seekord mitut tulekut ja minekut,  taaskohtumist, jällenägemisrõõmu,  hobuste ja koerte kallistamist,  üht pudelit head chablis`d hea lepingu tähistamiseks...  vihmamärgade karksi renettide söömist hommikul enne liiklusummikusse sukeldumist... kollaseid kummikuid (hea sõbra kingitus!)... siiraid ja ebasiiraid naeratusi... ..lõpp hea - kõik hea.... Homme varahommikul loengusse. Külmkapis on ootamas parmesani ahjukana - vanemad tulevad külla. Saan võimaluse oma ema ja isa võõrustada. Üheskoos laupäeva nautida.  Mõelda vaid - isa pole mu tegemisi jõudnud vaatama oma 5 aastat. Hobusedki üle kaemata! Temal, kel omal ajal sõiduvahendiks hiirjas täkk olla olnud. Nii suvel kui talvel. Oma põlveliigesed arvabki ta ratsasõidu nahka läinud olevat - talvel olevat ikka jalad külmast kanged olnud, kui täku seljas galopis punktis...