Kõigest ja ei millestki

Nii Ta kutsub mind vahest. Siis, kui ma enam ei jakššša. Ütlen...kõike ja et KÕIK. Et MINA saan KÕIGEST üle, kui vaja. (tegelikult ega ikka saa küll). Et nutan natuke, ajan end sirgu ja liigun edasi - ega armastus ilmast otsas ole! (tegelikult on.peaaegu.tikutule abilgi ei leia) Kui hea on olla siis, kui keegi on julgem, tugevam, arusaajam, toetav. Laseb olla. Ja hoiab. Ja saab nõjatuda. Suisa toetuda. Võtab nagu takukoonla üle õla. Nägu pihtide vahel nii, et kusagile põgeneda pole. Iseenda eest ka mitte. Vot siis.... alles tajud sa, et sõge on olnud su rünnak ja ränd. ...

Alati on kaotajaid. Kaotada saab iseend, teist inimest. Olen end viimasel ajal tundnud kaotusvõimelisena. Erinevaid olukordi ja sündmusi ette vaagides tunnen, et suudan lahti lasta ja kaotada. Lõppude-lõpuks ei saa ju niimoodi elu elada. Vastutust võttes teise eest. Keegi ei palugi seda. Suhtes ju ollakse võrdsed? Üks ilus idee läks kaotsi. Minu jaoks püha. Ainult minu jaoks. On ilusaid asju, mida tahan vaid endale hoida. Aga tema ei tundnud sedamoodi. Mis pani mind mõtisklema, et mida ja kuidas ta üldse tunneb. Ja et kas mina tahan tunnet. Selliselt. Vastus on: ei.

Imede aeg on käes! Kallis inimene saatis mulle täna, kell 11:11 loo, mis mulle tohutult palju tähendab. Ilma et tema oleks seda teadnud... Lapsepõlve Haldjad ja torupillid. Kodust ära metsa põgenemised. Vana küün, mille pragudest metsa- ja päiksevalgus läbi pressis. Unenäo ja reaalsuse segunemine. Iluuisutamine ( Gennadi Kapronosov ja Natalja Lintšuk ). Salajane uisuväli keset metsalagendikku, kus esimest korda oma iluuiske proovisin. Hüppeid ja puha!

...jõulutont. Kuhu ka ei vaataks, põrkud punavalgete mehikeste ja muu butafooriaga. Jõulupeod. Jõulukontserdid. Jõulukingid. Jõuluetendused. Jõulusalmid. Jõulukuused. Jõuluturud. ... Aaaaaaaaaa. Kuidas ka ei püüaks - ei saa sellest üle ega ümber. Ilusaks saab seda ikka mõelda ja pidada. Kui pühapäeval käsikäes Toomemäelt üles-alla kulged ja kuuled hommikuvaikuses kellamängu kaja . Siis ühtäkki mõistad väga täpselt, millisest Euroopast Tõnu Õnnepalu lugu peab. Mõistad ka seda, kui oluline on iseenese mõtete puhtus. Vaid nii saad vastu võtta selle, kes tulla tahtnud.

Talle meeldivad inglid. Mulle oli see võõrastav. Enam mitte. Kuidas iganes me ei nimeta taevaseid naudinguid...nad on olemas. .

Ma pole pikka aega vaadanud lastelavastusi. Sedakorda tegin seda suisa 2,5 tundi järjest. Ei teagi, kas asi on minu lapsemeelsuses või muus, ent mulle väga meeldis. Etendus oli hoogne, helge, kohati vägagi diip. Hea tekst ja muusikasätungid, liikumisseade, kunstikutöö -  proff esitus kogu trupi poolt. Igal juhul - igav ei hakanud. Lastel-vaatajatel silmad särasid hoolimata pikast etendusest. Nordea kontserdimajas on  suur jõulupuu,  tohutult kiiskav ja ehetest tulvil. Seegi vaatemänguline.

On olnud erinevaid aegu ja suhteid rahaga. Praegune on pigem selline, et loen. Raha on raske teenida. Ta võiks pigem kuidagi ise, märkamatult tulla. Rahateenimisest tuleneb lugemise vaev(us). Tegelikult ei meeldi mulle arvestada. Ei teenimise ega lugemisega. Eesmärk pühendab abinõu... kuidagi kiiresti ja märkamatult tekib kinnisidee ja kontrollivajadus oma kulude üle. Palju lihtsam on lahti lasta ja kulutada teenuste ja asjade eest vastavalt meeleolule. Nagu näiteks täna: no ei ole mul isu külma ilmaga ise autot pesta. Vot nii mugavas meeleolus olen, et isegi tolmuimejaga istmete ülekäimine tundub liig, mis liig. Ja veel millal ja kuidas? Polaarpimeduses? Aga tahaks puhast Conchitat (kutsun oma autot nii :P). Nii ma teenuse broneerisingi. Et niipalju ma teenin küll, et seda kulu endale lubada. Ja sellist meeleolu.