Kõigest ja ei millestki

Ja tulebki Tuhkatriinu loole punkt.

Täna on taas asjade pakkimise päev. Vaatan oma ratsavarustust üle... pesen ja harjan. Ligi 5 päeva kestev ratsalaager teeb meeled ärevaks. Tahaksin väga oma istakut ja tasakaalu parendada. Kindlasti ka midagi uut proovida kui seda on voltižeerimine ja lihtsalt ringis sõitmine. Äkki õnnestub hobusega koos ujuda?:) Ratsutamine on peen värk. Minuga on nii, et niipea kui ma püüan ülimalt fokusseeritud olla, siis ma tõmbun krampi ja olengi põnts-põnts sadulast väljas. Jalad jalustes valesti jne. Kui ma ometigi suudaksin end õigesti sadulasse istutada - nii, et põlv poleks lukus, kand all, ja säär liikuv. Samal ajal mitte ratset kiskuda ja käsi üles ja risti viia. Täielik "kõrgem matt". Ja isegi kui see kõik õnnestub, siis oleks vaja ka hobuse rütm ära tabada, eks ole:) Ja märguanded, millele tema on harjunud reageerima. Igal ju oma väike vigur küljes. Eriti neil, kes tunnis harjunud käima... Niisiis, olen lootusrikkalt skeptiline!

Lihtsalt... tagantjärele:)

Tänavune Kihnus käik õnnestus läbida vihmata. Meeldiv oli... minu jaoks. Kaasa oli teisel arvamusel - et siiski ei tõmba elupaigana. Rannas oli metssiga hinge heitnud. Inimesi oli vähe. Modernsed muuseumiruumid ja fotonäitus "Kihnu pulm". Linaküla rannaniit ja mere vaikne loksumine... lõputu avarus ja sinna kadumise soov. Metsaalusest ninnahoovav metsmaasikate aroom. Nüüd kodus tagasi. Vihma ladistab. Eile õhtust alates koos Bonzoga äikese varjus. Päris jube oli. Kartsime mõlemad, ent Bonzo pidas ikkagi vajalikuks näidata, et ta kaitseb mind:) Sättis end mind lähedusse ja lakkus lohutavalt kätt. Võtsin end kokku ja tegin teise laari maasikamoosi valmis, raadio üürgamas. Olen puhkuse ajal kruttinud selle Eesti lainepikkustelt eemale... soomlaste Raadio Nova on mu lemmik, eile õhtul tuli sealt mõnusat 80-ndate poppi. Rahutus ja ärevus. Hirm. Pidev rahulolematus. Et ei jõua midagi olulist tehtud või unustan. Olen haige, ent tean, et ravivõte on minus endas. Teadmine, et minu

Maasikaleeee! Pühapäevaseid pannkooke küpsetades, tundsin suurt puudust... maasikamoosist. Mõeldud-tehtud! Vennatütre ja kaasa abil tõime Nõmme turult 7 kg moosimaasikaid. Hind vaid 25 kg. Imemagusad! Nõmme turg on tõeline pühapäeva-jalutaja meelispaik. Kohvikuid, värskeid pirukaid, kooke ja saiakesi jagus! Purskkaev... viini toolidel istet võtnud prouad...sirellillas krimpleenjakis, valge pitsist baretiga, viimaseid uudiseid vahetamas... Maitsekalt ja pieteeditundega turu südamesse "sisseehitatud" männipuud... Väiksed turumajakesed. No ikka tõesti väga nunnu. Nice and clean, ütleks seepeale Ramloff:) Aga ükski idüll ei kesta igavesti. Saades moosilaariga ühele poole, avastasin purke pestes, et köögivalamust ei taha vesi alla minna. Kuna ülejäänud majalised magasid õndsaund, kasutasin isiklikke ajusid. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Meenus nõukaaegne käsipump keldris. Pumpasin. Ja mõne aja pärast õnnestuski "kork" eest saada! Rõõm enda vägevusest ol

Puhata on mõnus. Mis siis, et ma sel nädalal olen sunnitud pea tööasjadesse pistma. Ikkagi on hea teada, et võin poole päevani hommikumantlis ringi luusida, ilma et mul erilisi kohustusi oleks. Kolmapäeval käisin töökohas ja kolleeg teatas, et tema suisa ootab puhkuse ajal vihmaseid päevi. Et siis ei ole n.ö ilusa ilma survet kusagil ringi tšillida või rannas lebotada. Tundsin täna üsna sarnaselt - nii hea oli hommikul väike kohvi juua ja veenduda, et täna ikka mingit erilist asjalikku päeva mõtet plaanida pole. Puhkuse tormilised alguspäevad (pulmaskäik, õhtu venna perega, Linnu_tee kokkutulek) vajavad hetkel väljapuhkamist:) Jätkuvalt naudin kokkamist. Täna valmis näiteks põdralihast pikk poiss (3 tk)! Jube hea tuli. Egas seal miskit erilist valmistamisviisi polnudki: hakkliha, muna, natuke leotatud saia taigna sidumiseks, pipart soola. Unustasin vaid hapukoort panna - see teeb poisi mahlasemaks. Täidiseks läks riivitud juust, maitseks kressi ja tilli. Tallilambi peale on pesa teinu

On artiste, kelles on see erakordne "miski", mis paneb neid mitte ainult kuulama, vaid ka vaatama. Nimetatatagu seda "miskit" seksapiiliks, saatanlikuks sädemeks või milleks iganes. Mingid meeled saavad igatahes ergumaks küll;) Minu saatanlik kolmik, keda kuulamisele lisaks judinaid tekitavalt hea vaadata, on: David Bowie Robert Plant Peter Gabriel Neid vaadates ja kuulates ei saa ju ükskõikseks jääda. Muidugi saab selliseid neelevaldseid kolmikuid luua iga instrumendi kohta ka eraldi... no näiteks: Nuno Bettencourt, Steve Vai, Jeff Beck . Selline maskuliinne seltskond siis.