Kõigest ja ei millestki

Käisin täna tööl pärast puhkust. Koju sõites, Tartu mnt foori taga passides, kõlas Klassikaraadiost Cherubino aaria "Figaro pulmast". Mitte just kõige parem esitus, ent sobis hästi tänase emotsiooniga... tingitud kevadest, reisil kaasas olnud Orlando `st ja muust magusvalusast.

Valisin Jaan Kaplinski luulekogust "Õhtu toob tagasi kõik" luuletust Sulle, kes Sa öhe lendasid eile... Kuidagi jube on Sinust minevikus rääkida. Kõik on nii lihtsalt haavatav ja kaduv ja... leplikult omaksvõetav. Konstanteering. Fakt. Ja juba otsin ratsionaalselt luuletust, mis sobiks... Teadsin, et vahest loed mu blogi. Teadsin ka, et oma näiliselt malbe kesta all otsisid palavikuliselt midagi (kedagi?). Aimasin, ent ega täpselt  teadnudki keda/mida...  Unenäoline kohtumine. Samanimelisus ja lootusrikkus. *** Mõtlen taas loetule - sellele, kuidas maailmas on koos ja segi pimedus ja valgus, hea ja halb, tõde ja vale.Küllap nendele, kes nii arvasid, oli maailm elav ; kõik asjad olid olendid ja iga olend kas hea või halb, must või valge , Jumala või Kuradi oma. Mis aga jääb sellest kahte leeri jaotatud maailmast, kui siin kõik saab lõpmatult jaguvaks, pudeneb osakeste tantsuks, väljade virvendamiseks? Igasse osakesse jätkub siis pimedat ja valget ; ka lõpmata til

Pikalt planeeritud kõrgmäestikus suusatamine saigi teoks. Muude reisiks ettevalmistuste kõrvalt (hobuste transport Kurtnasse, koerte toitmine 10-ks päevaks jne jne) ei olnud mul mahti mõelda, et ... kui suured need mäed tegelikult on. Mitte vaatlemise seisukohalt, ent just suusatamise. Esimene päev  mäel oli seetõttu täielik šokk. Alustasin allasõitu ja avastasin, et mägi ei lõpe veel selle kühmuga... ja järgmisega ka veel mitte... ja käänaku taga sõidad veel ikka allapoole... järjest kasvavas tempos. Igatahes oli kiiver väga õiges peas:) Mu suusa püüdis kinni juhuslik mööduja ja ise sain vist pidama alles kolmandal rullumisel. Tõstukist alla vaadates haaras uus paanika ja kui end kohvikusse vedasin olin üsna kindel, et rohkem ma ei katseta.  Ja et järgmisel päeval ostan tagasilennu pileti. Aga väike Jägermeister ja rahulikus õhkkonnas olukorra analüüsimine julgustas ühe korra veel proovima. Seekord juba teadsin, mis mind ootab. Eks ma rohkem kandis alla sõitsin, ent siiski sain

Üks parima käiguga proge-lugusid, mis armasal kodumaal eales kirjutet: Morpheuse aed Kes arvab ära esitaja ja loo autori, saab... pika pai!:) Heia-heia!

Minu arvates on suusavarustus, s.h eriti riidevarustus häbematult kallis ja valik Eesti kaubandusvõrgus pea olematu. No tõesti...  Mõtlesin, et jätan vajalike asjade ostu vahetult enne minekut, et siis on märtsi keskpaik ja hinnasula. Võta näpust! 70% suusajopede allahindlus ja ikka ligi 2000 kr. Minu arvates on see ülepakutud hind. Mis selle jopi siis ikka nii eriliseks teeb, et selle eest nii palju maksta... Või siis spets suusapesu?  - ~1000 kr . Urr! Mina ei raatsi sellist hinda maksta. Muidugi usun materjalitööstuse võidukäiku, aga ikkagi. Suusavarustusest parem ei räägigi - kõik need saapad, suusad, kepid, kiivrid, prillid - mis  mäel kohustuslik. Seda kola endale üheks korraks küll hankida ei jaksa. Sest ma pole kindel, et mulle suurel mäel üldse sobib. Äkki tulen treppsammus ülevalt alla:) Ja niimoodi iga päev. Oh, õudust. Parem ei mõtle sellele. Vaatasin kodulehelt järgi, et seal läheduses on ka normaalmõõtmetes ujula. Et võib olla hoopis ujun kõikseeaeg:) Õnneks on mul

Tabatuna oma lemmikpaigast, maa ja taeva vahel... Otse kuriteopaigast koos asitõenditega. Pesu on seniajani triikimata...

Kohtusin täna viie aasta tagant kauaaegse sõbratariga. Aeg möödus lennates. Ja on möödunud ka. Ta on endiselt nooruslik ja särav, kinni omades mõtetes ja kiiksudes. Üks põnevamaid ja vastuolulisemaid natuure, keda tean... Kass, kes kõnnib omapead. Õhtuks olime kutsutud katsikule. Väike Aksel Jaak oli tõeline südametemurdja. Pole tükk aega tillukeste inimestega kohtunud. Siirust ja elurõõmu kiirgas... Köögilaua taga võeti läbi viimased ja tulevased muusikasündmused. Et Põlts on Eestis, et Mäks oli eile krdi hea ja et varsti on Dramamama koos lõpp hea noorte progebändiga (vist oli Põhjakonn?)Tapperis jne jne. Tippude-tipuks oli It might get loud film. Üks koht.... see, kus JP mängib õhukitarri. See filmilõik on liigutanud kõiki, kes end muusikaga sinasõbraks peavad. Miks küll ometi? Armastus. Niiet väikse Aksli katsikutel rääkisime põhiliselt armastusest. Ühes ja samas, meile arusaadavas keeles.