Kõigest ja ei millestki

Jagan ka klipi all olevat kommentaari: I'm an atheist, but listening to this music, i could become weak. Just beautiful. Bach and Gould together, the perfect evangelist.:-)

Käin üle nädala loengutes. Terve pikk päev...valget aega. Päris pikka päeva siiski ei raatsi kulutada. Seda mitmel põhjusel.... no krt ma ei tea, kas pauerpointi loengul on mingi eriline lisaväärtus? Loomulikult on see õppejõu jaoks mugav, ent... kuulama see küll ei pane. Ja mitte ainult mind - enamik mu kursavendadest-, õdedest klõbistavad arvutist, sest igav ju. Ja nii need ainepunktid kuluvad. Mäletan, et kunagi olid olemas ainelaborid vms. No ikka süsteemselt töötati välja metoodikaid/õpisüsteeme. Nüüd, kui info on n.ö laiatarbekaup ja õppimine kui protsess leiab aset interaktiivses meedias, siis - miks ülikoolid ei suuda ega taha oma õpetamismeetode kaasajastada? Tegelikult ei möödu ju enam päevagi, kui arvutikasutaja mõnd uut rakendust/funktsionaalsust näpib-tundma õpib. Ta saab sellega enamasti iseseisvalt hakkama ja kui mitte, siis kõikvõimalikke didaktilisi juhendeid, foorumiteemasid on võrk täis. Põhjus õppejõuga kohtumiseks ei tohiks olla vaid pp slaidide koosvahtim

.. ei saa täna vastu panna kiusatusele kleepida siia sel suvel "leitud" bändi klipp. Ujumisega kaasnev õige hingamistehnika on ka siin fookuses....

Üha raskem on end pimeduses toast väljuma sundida. Kõle ja kõhe. Kuigi... varjudes on oma võlu. Mariga eilselt kontserdilt öös sõites imetlesime vana mõisaäärset alleed. Nagu haldjamets. Pilt on võrreldes päeavalgusega sedavõrd teistsugune, et korraks pelgasin et olen teelt eksinud. Oktoobri-novembri pimedusel on hoopis teine varjund - ei mingit mälestust/salvestust päikesest või  lumevalgusest. Sain eile erilise elamuse osaliseks. Poja soolot kuulates olin hingepõhjani liigutatud. Mitte miski polegi niimoodi vapustanud. Tardunud ja kristalliseerunud hetk. Olin vahepeal jännis. Nimelt ei teadnud, kuidas teineteist nimetada. Majahaldjas. Nii mõtlengi nüüd uues olukorras. Et oled teadlik olemasolust, ent ei kohtu just sageli. Õhtud on rasked. Õnneks tuleb varsti R. ja toob orientaalset leevendust.

Ongi kätte jõudnud aeg, mil pimedat ja valget aega peaaegu võrdselt. Aga organism on selleks kuidagi valmis - pole mingit suuremat ängi (veel), vastupidi - mingi eriline rahuolu on, otsides paksemaid salle, mütse, kindaid garderoobi nurgast välja. Mulle isiklikult väga meeldib tuule undamine korstnas ja pliidi all lõõmav tuli. Kusagilt on loetud "... ja pliidi all põles vurinal väike lõbus tuli..." vms. Vot just selline on minulgi hommikuti energiat ja valgust jagamas... Iga nädalaga muutub mets hõredamaks ja hõredamaks - kõik õhuline ja lendev kohitsetakse ära. Aga struktuur jääb. Omalaadne korrastatus, mida vaid tuuleräsi eksitab. Lõppude-lõpuks on vähema kui 5 kuu pärast taas kevad. Las loodus puhkab.

Hiliskevadel tabas mind Jung-Myers-Briggs´tüpoloogial põhinevad isiksustesti tegemise buum. Tundus kuidagi adekvaatne test. Kopeerin ka siia - ehk kedagi huvitab veel? http://www.humanmetrics.com/cgi-win/JTyp es2.asp  Minu tulemuseks oli INFJ. Mõnevõrra üllatav, ent tegin suve lõpus uuesti ja sain sama tulemuse. Eesti keeles saab erinevate tüüpide kohta lugeda: http://www.hot.ee/types/Le hed/Tyybid/infj.html

Tulpidele uus peenar tekitatud - check Tulbid mullas (erkpunased ja punase/valgekirjud)- check Nartsissid ka  (kollased ja valged)- check Hostad ja rabarbrid mahalõigatud - check