Skip to main content

Tsükkel

Käin üle nädala loengutes. Terve pikk päev...valget aega.
Päris pikka päeva siiski ei raatsi kulutada.
Seda mitmel põhjusel.... no krt ma ei tea, kas pauerpointi loengul on mingi eriline lisaväärtus? Loomulikult on see õppejõu jaoks mugav, ent... kuulama see küll ei pane.
Ja mitte ainult mind - enamik mu kursavendadest-, õdedest klõbistavad arvutist, sest igav ju. Ja nii need ainepunktid kuluvad.

Mäletan, et kunagi olid olemas ainelaborid vms. No ikka süsteemselt töötati välja metoodikaid/õpisüsteeme. Nüüd, kui info on n.ö laiatarbekaup ja õppimine kui protsess leiab aset interaktiivses meedias, siis - miks ülikoolid ei suuda ega taha oma õpetamismeetode kaasajastada?

Tegelikult ei möödu ju enam päevagi, kui arvutikasutaja mõnd uut rakendust/funktsionaalsust näpib-tundma õpib. Ta saab sellega enamasti iseseisvalt hakkama ja kui mitte, siis kõikvõimalikke didaktilisi juhendeid, foorumiteemasid on võrk täis.

Põhjus õppejõuga kohtumiseks ei tohiks olla vaid pp slaidide koosvahtimiseks.
5 aasta tagusesse aega jääb ka loeng, kus Windowsi administreerimist õpetati pp slaididelt. Kuul pähe, ma ütlen...
Mulle on valge aeg hinnalisem.
 Nii nad välja suridki (õppejõud ja tudeng)...

Comments

Hundi ulg said…
Ka minule tundub, et tänapäevane õppeprotsess peaks baseeruma õppejõu-tudengi individuaalkohtumistel. Samas, mis see kardinaalne muudatus endaga rahaliselt kaasa toob? Milline oleks ühe õppejõu koormus? Palju oleks õppejõude vaja?
Heli said…
Ohjah, see rahajutt teeb mind kuidagi närviliseks:)