Mul on augustikuust alates uus ratas.
Suve jooksul päris suurte tiirudeni vana rattaga ja majahaldjal hakkas minust kahju.
Et liiga vana rattaga sõidan või nii.
Tegelikult oli ratas väga hea jooksuga, ent Lõuna-Eestit tagasi tulles ei mahtunud ta vanematekodu aiasaakidega ühte autosse ja jäi minust maha.
Ei läinudki kaua aega kui ühel päeval tervitas mind ukse ees kiiskav naistekas. Eelmine oli rohkem maastikuratta tüüpi. Nüüd siis peenema säärejooksu ja terve hulga käikudega, mille otstarbest veel päris aru saanud pole. Edasi väga ei läinud. Rattast alates muutus kõik, kui nii võib öelda.
I want to ride my bicycle
---
You say black, I say white
Kuna teekatte olukord lubab veel rattaga sõita küll ja küll, siis juba mõnda aega olen nõutult passinud. Et mis selga tuleks panna, et liiga palav või külm ei hakkaks.
Ühel üsna tuulisel hommikul märkasin üht Tartu mnt-l üht sportliku olekuga ratturit. Aeglustasin sõidukiirust ja uurisin kostüümi:) - retuusidele oli pooliku säärega teksapüksid peale tõmmatud. Kapuuts kiivri all.Wise.
Pühapäeval olin just vanadele teksadele kääre sisse löömas, kui turgatas veel parem mõte - ratsapüksid! Muidugi, mul ju täisnahkadega talve ratsapüksid olemas. Majahaldjas avaldas ootamatult soovi kaasa tulla. Ka ratsapükstes:) Soe ja mugav oli. Nii me üheskoos läbi sügisese Harjumaa kulgesime. Teist korda elus koos ratastel. Mis sest, et sajune. Ratta sain ka lõpupoole jooksma.
Suve jooksul päris suurte tiirudeni vana rattaga ja majahaldjal hakkas minust kahju.
Et liiga vana rattaga sõidan või nii.
Tegelikult oli ratas väga hea jooksuga, ent Lõuna-Eestit tagasi tulles ei mahtunud ta vanematekodu aiasaakidega ühte autosse ja jäi minust maha.
Ei läinudki kaua aega kui ühel päeval tervitas mind ukse ees kiiskav naistekas. Eelmine oli rohkem maastikuratta tüüpi. Nüüd siis peenema säärejooksu ja terve hulga käikudega, mille otstarbest veel päris aru saanud pole. Edasi väga ei läinud. Rattast alates muutus kõik, kui nii võib öelda.
I want to ride my bicycle
---
You say black, I say white
Kuna teekatte olukord lubab veel rattaga sõita küll ja küll, siis juba mõnda aega olen nõutult passinud. Et mis selga tuleks panna, et liiga palav või külm ei hakkaks.
Ühel üsna tuulisel hommikul märkasin üht Tartu mnt-l üht sportliku olekuga ratturit. Aeglustasin sõidukiirust ja uurisin kostüümi:) - retuusidele oli pooliku säärega teksapüksid peale tõmmatud. Kapuuts kiivri all.Wise.
Pühapäeval olin just vanadele teksadele kääre sisse löömas, kui turgatas veel parem mõte - ratsapüksid! Muidugi, mul ju täisnahkadega talve ratsapüksid olemas. Majahaldjas avaldas ootamatult soovi kaasa tulla. Ka ratsapükstes:) Soe ja mugav oli. Nii me üheskoos läbi sügisese Harjumaa kulgesime. Teist korda elus koos ratastel. Mis sest, et sajune. Ratta sain ka lõpupoole jooksma.
Comments