Kõigest ja ei millestki

??? a) edastada organismile sõnum, et aitab kommidest, piparkookidest ja muidu kookidest? b) saada lahti ülimast laiskusest ja vedada end õhtuti ujuma? c) sundida end lugema it-taristust, Zachmani raamistikust jms toredaid asju? Pildi asukoht

.... on taaskord lahti löödud. Et miks Radetzky marss?  Sest ka blogis olen neid lahti löönud nii  2010 ja 2009 :) Tänvavuse glamuuri juhatab sisse NO99. Sümboolselt ilma orkestrita. Et "kultuuri"sündmused ei ununeks.

Endiselt on mõnus küpsetada - saab majja hubast soojust ja meeldivaid aroome. Seekord kodustan pärmitaigna retsepti Sille blogist , pirukad jm saiakesed tulevad selle abil tõesti head. Soolaste pirkutate tegemisel tuleb suhkur sellises koguses muidugi ära jätta.... I pärmitaigna retsept - eelkergitusega retsept, millest olen teinud vastlakukleid, rosinakukleid, keerusaiu, kohupiimakorpe, plaadi purukooki... Soojenda 0,5 l piima käesoojaks (pigem olgu jahedam kui kuumem, liiga kuumaga ei hakka pärm kergitama), lisa 1,5 dl suhkruga segatud 50 g pärmi ja 400 g jahu. Sega lusikaga läbi ja jäta 20 minutiks kerkima. Võta juba munad ja õli külmkapist välja soojenema. Peale seda lisa taignale 2 lahtiklopitud muna 1 tl soola umbes 450 g jahu 1,5 dl õli. Sega mikseri taignakonksudega kuni moodustab nõu keskel palli. Lase kerkida kinni kaetult (mina olen toidukile peale pannud) soojas kohas, mitte kuuma pliidiplaadi peal, pigem kuuma pliidiplaadi kõrval kuni taigen kerkib vähemalt kah

Osalt suurest söömast tingitud laiskusest, ent ka põhjusel et ujulaesine parkla oli lumest peaaegu koristamata, olen detsembrikuus üsna harva ujulasse jõudnud. Suustamine on tulnud asemele. Just mäesuusk, mitte murdmaa. Kuigi, ka murdmaasuusad on ootevalmis ja igatsevad mõnd lumesaju vaba nädalavahetust...mil mõneks ajakski suusarada nähtavaks jääks. Kohtumisõhtud heade tuttavatega on viinud Lõuna-Eestisse ja nii olemegi meeldiva ühendanud kasuliku&meeldivaga:) Aga.... endiselt ei väsi ma imestamast kuivõrd aeganõudvad ja ebamugavad on üheks laskumiseks tehtavad ettevalmistused: a) tassid kaasa suusad/kepid/saapad b) paned saapad jalga ja kooberdad nendega mäepiletit ostma. Suusad ja kepid ka kaasas. Raha  ka. Jo-jo ka, sest muidu pole piletit kuhugi panna. c) pilet olemas, siis asud tõstukijärjekorda. esimesel korral kindlasti sabistad et:  - pileti õigesti pilusse torkad   - maha ei kukuks või jääks sellest krdima konksust d) lõpuks oled selles õndsas punktis, kust lasku

... ja tänud inimesele, kelle läbi avastasin Nick Cave`i muusika.

Kogu oma blogimisaja jooksul olen aasta lõpus miskit kokkuvõtte sarnast kirjutanud. Kuis siis tänavu muudmoodi. Üks imelik aasta oli. Miskipärast arvan, et paljudele eestimaalastele. Mull on lõhkenud ja inimsuhete mikromaailmad samuti. Kapitalismi  pale on end kogu oma inetuses paljastanud mitte ainult mulle, ent mitmetele. Homne päev pole enam nii muretu kui aastaid ette kujutati. Aga... ikkagi, kõigest hoolimata on homne päev oodatav. Eluvaim on sees:) See ju peamine. Ja kuniks tervis korras ja käed/jalad liiguvad on kõik mured murtavad. See pole klišee.  Mitmed uued inimesed on mu ellu saabunud ja mõni ka lahkunud. Paar head tuttavat ka igavikku. Mu paariaastatagune veendunud inimpõlglikkus- ja pelglikkus on asendunud sõbralikkusega. Selle üle tunnen siirast heameelt. Teate, väga lihtne on tegelikult eemalduda. Palju raskem, ent kordades põnevam on pakkuda ja leida lähedust. Müsteeriumi uks avaneb nii aeglaselt ja vaevaliselt, ent ta avaneb siiski. Head aastavahetust, armsad

Selliseid pühi pole enne pidanud... Sedavõrd erilisi ja liikumisrohkeid. Plaanid said tehtud juba mõni aeg tagasi ja isegi muutlik ning lumerohke ilm ei suutnud neid rikkuda. Mul oli võimalus olla koos kogu oma suure ja väikse perega.... küll väikse ajalise intervalliga, ent siiski - jõudsime igale poole. Nii Lõuna-Eestisse kui ka naaberkülla, kuhu majahaldja suguvõsa kogunes...ühtekokku 18 hinge. Paaritunnise meeleolutsemise järel sai peolauast püsti tõustud ja tuisku ning viletsaid teeolusid trotsides jõudsime isakodusse, kus minu vanemad ja vennapere ees ootamas. Südamlik ja lõbus oli - laulsime, salmitasime ja musitseerisime kaugelt üle südaöö:) Murakaliköör osutus tõeliseks nostalgiajoogiks. Kõikvõimalikke pühadehõrgutisi jagus... nii mu ema kui vennanaine on head küpsetajad. Aga ka minu lihapirukad pälvisid kiidusõnu. Hommikupoole ööd kadus mõneks ajaks ka elekter, ent seda hubasem oli küünlavalgel istuda. Järgmisel hommikul kaevasime auto lumest välja ja pöörasime ninaotsad