Selliseid pühi pole enne pidanud... Sedavõrd erilisi ja liikumisrohkeid.
Südamlik ja lõbus oli - laulsime, salmitasime ja musitseerisime kaugelt üle südaöö:) Murakaliköör osutus tõeliseks nostalgiajoogiks. Kõikvõimalikke pühadehõrgutisi jagus... nii mu ema kui vennanaine on head küpsetajad. Aga ka minu lihapirukad pälvisid kiidusõnu. Hommikupoole ööd kadus mõneks ajaks ka elekter, ent seda hubasem oli küünlavalgel istuda.
Järgmisel hommikul kaevasime auto lumest välja ja pöörasime ninaotsad Kuutsemäe suunas. Kogu 25.detsembri pärastlõuna veetsimegi poja ja majahaldjaga sportides.
Taevast sadas jäävihma, ent meid see ei heidutanud - kõik kurvid ja kurud said võetud. Kuutsekalt edasi olime kutsutud ammuse sõbra juurde. Tee tema eramuni sarnanes Alpides kogetuga.... õnneks jõudsime õnnelikult pärale. Küdev saun ootas.... Pühadesöök läbi kolme korruse kulgevas avaras palkelamus oli omaette elamus. Seltskond ka rõõmus ja soe.
Kui eile õhtul lõpuks koju jõudsin ja Mari poolt lahti kaevatud rada mööda ukseni sammusin, ei tundnud kübetki väsimust. Maru õnnelik olin hoopis:)
Lumi lähendab inimesi.
Plaanid said tehtud juba mõni aeg tagasi ja isegi muutlik ning lumerohke ilm ei suutnud neid rikkuda.
Mul oli võimalus olla koos kogu oma suure ja väikse perega.... küll väikse ajalise intervalliga, ent siiski - jõudsime igale poole. Nii Lõuna-Eestisse kui ka naaberkülla, kuhu majahaldja suguvõsa kogunes...ühtekokku 18 hinge.
Paaritunnise meeleolutsemise järel sai peolauast püsti tõustud ja tuisku ning viletsaid teeolusid trotsides jõudsime isakodusse, kus minu vanemad ja vennapere ees ootamas. Südamlik ja lõbus oli - laulsime, salmitasime ja musitseerisime kaugelt üle südaöö:) Murakaliköör osutus tõeliseks nostalgiajoogiks. Kõikvõimalikke pühadehõrgutisi jagus... nii mu ema kui vennanaine on head küpsetajad. Aga ka minu lihapirukad pälvisid kiidusõnu. Hommikupoole ööd kadus mõneks ajaks ka elekter, ent seda hubasem oli küünlavalgel istuda.
Järgmisel hommikul kaevasime auto lumest välja ja pöörasime ninaotsad Kuutsemäe suunas. Kogu 25.detsembri pärastlõuna veetsimegi poja ja majahaldjaga sportides.
Taevast sadas jäävihma, ent meid see ei heidutanud - kõik kurvid ja kurud said võetud. Kuutsekalt edasi olime kutsutud ammuse sõbra juurde. Tee tema eramuni sarnanes Alpides kogetuga.... õnneks jõudsime õnnelikult pärale. Küdev saun ootas.... Pühadesöök läbi kolme korruse kulgevas avaras palkelamus oli omaette elamus. Seltskond ka rõõmus ja soe.
Kui eile õhtul lõpuks koju jõudsin ja Mari poolt lahti kaevatud rada mööda ukseni sammusin, ei tundnud kübetki väsimust. Maru õnnelik olin hoopis:)
Lumi lähendab inimesi.
Comments
Tervitusi emale
ja head uut aastat!