Ma üldiselt väldin riikliku elukorralduse teemadel sõna võtmast. Kõik selleteemalised avaldused tunduvad (eriti viimasel) ajal rohkem või vähem politiseeritud olevat. Olgu kohe ära öeldud, et ma ei kuulu ühtegi erakonda.
Aga mulle kohe üldse ei meeldinud riigipoolne hoiak Monika tormi päeval.
Esiteks, tõepoolest teavitati meedias tormi tulekust ja soovitati võimalusel koju jääda. Just nimelt võimalusel.
Ärgem unustagem, et torm aktiviseerus vähemalt Põhja-Eestis just õhtupoolikul, mis langes kokku inimeste töölt-koolist-lasteaiast kojuminekuga. Ükski tööandja ei kuulutanud, et ohtliku situatsiooni tõttu peatame töö vms. Jah, olid mõned koolid, mis reedel, tormijärgsel päeval kuulutasid välja tormipüha.... ja ikka see abstraktne teade Päästeametilt INIMESTELE... et püsitagu kodus. Ehk siis - masust räsitud Eesti tööandjal tekkis taas šanss lugeda päid, kes tublimatena olemas ja kes memmekatena kodus. Või pole töötavad inimesed NEED INIMESED.
Teiseks tuli vähemalt mulle üllatusena valitsuse kriisikomisjoni seisukoht, et kriisiolukorda pole vaja välja kuulutada. Et tegemist olevat lokaalse probleemiga?! Hoolimata sellest, et tormi tõttu on hukkunuid ~3 inimest, 500 inimest ööpäevaringses lumevangis, paljude piirkondade teed läbimatud jne. Tahakski teada, et milline olukord on aluseks, kui valitsuse kriisikomisjon liigutama hakkab?
Kolmas teema, mis oli minu jaoks täiesti kohutav oli Padaoru juhtum..Kuidas ikkagi on võimalik jätta nii paljusid inimesi nii pikaks ajaks hätta?
Istusin 2008 novembri tormi paiku ~6 tundi kodust 4 km eemal lumevangis ja olin täiesti paanikas, sest hoolimata täispaagist kahanes see autot soojendades imeväel, toidupoolis puudus ja autost välja minna maanteeinfo ametnik ei soovitanud. See oli jube ja abitu tunne. Ent samas oli näha juba paari tunni möödudes, et kusagilt tuli abi ja asuti lastega peresid keskusesse viima. Rajati põllule uus tee, mida mööda autosid välja sikutama asuti. Ja nüüd kuulen, et Padaoru inimesed olid öö läbi praktiliselt maha jäetud. Kas see on õige riiklik käitumine? Minu arvates mitte.
Sellistel tundidel on kõigil õigus saada riigi abi, kes hätta sattunud.
Ja pole õige hakata inimesi hurjutama stiilis - me ju teatasime, et ilm halb... miks kodus ei püsitud. Inimestel on väga erinevad põhjused liiklemiseks ja ... eksisteerimiseks üldse. Eks ole.
Aga valitsuse kriisikomisjonile pühendan alljärgneva loo, iseloomustamaks nende olemasolu ja mõju siseriiklike loodusõnnetuste likvideerimisel.
Aga mulle kohe üldse ei meeldinud riigipoolne hoiak Monika tormi päeval.
Esiteks, tõepoolest teavitati meedias tormi tulekust ja soovitati võimalusel koju jääda. Just nimelt võimalusel.
Ärgem unustagem, et torm aktiviseerus vähemalt Põhja-Eestis just õhtupoolikul, mis langes kokku inimeste töölt-koolist-lasteaiast kojuminekuga. Ükski tööandja ei kuulutanud, et ohtliku situatsiooni tõttu peatame töö vms. Jah, olid mõned koolid, mis reedel, tormijärgsel päeval kuulutasid välja tormipüha.... ja ikka see abstraktne teade Päästeametilt INIMESTELE... et püsitagu kodus. Ehk siis - masust räsitud Eesti tööandjal tekkis taas šanss lugeda päid, kes tublimatena olemas ja kes memmekatena kodus. Või pole töötavad inimesed NEED INIMESED.
Teiseks tuli vähemalt mulle üllatusena valitsuse kriisikomisjoni seisukoht, et kriisiolukorda pole vaja välja kuulutada. Et tegemist olevat lokaalse probleemiga?! Hoolimata sellest, et tormi tõttu on hukkunuid ~3 inimest, 500 inimest ööpäevaringses lumevangis, paljude piirkondade teed läbimatud jne. Tahakski teada, et milline olukord on aluseks, kui valitsuse kriisikomisjon liigutama hakkab?
Kolmas teema, mis oli minu jaoks täiesti kohutav oli Padaoru juhtum..Kuidas ikkagi on võimalik jätta nii paljusid inimesi nii pikaks ajaks hätta?
Istusin 2008 novembri tormi paiku ~6 tundi kodust 4 km eemal lumevangis ja olin täiesti paanikas, sest hoolimata täispaagist kahanes see autot soojendades imeväel, toidupoolis puudus ja autost välja minna maanteeinfo ametnik ei soovitanud. See oli jube ja abitu tunne. Ent samas oli näha juba paari tunni möödudes, et kusagilt tuli abi ja asuti lastega peresid keskusesse viima. Rajati põllule uus tee, mida mööda autosid välja sikutama asuti. Ja nüüd kuulen, et Padaoru inimesed olid öö läbi praktiliselt maha jäetud. Kas see on õige riiklik käitumine? Minu arvates mitte.
Sellistel tundidel on kõigil õigus saada riigi abi, kes hätta sattunud.
Ja pole õige hakata inimesi hurjutama stiilis - me ju teatasime, et ilm halb... miks kodus ei püsitud. Inimestel on väga erinevad põhjused liiklemiseks ja ... eksisteerimiseks üldse. Eks ole.
Aga valitsuse kriisikomisjonile pühendan alljärgneva loo, iseloomustamaks nende olemasolu ja mõju siseriiklike loodusõnnetuste likvideerimisel.
Comments