Kõigest ja ei millestki

Palju rahutuid mõtteid on mahtunud viimastesse päevadesse. Õigemini öödesse, sest haigusevimm ei lase rahulikult täit ööd unes viibida. Ma polegi nii haige vist olnud mitu aastat. Mis omakorda tekitab väikest paanikat, sest nõrk olen ja ei jõua mitte midagi. Arvuti ajab iiveldama. Samas ei saa kuidagi näppe paigal hoitud. Majahaldjale ei jõua kuidagi pärale, et kuidas mina nüüd nii uppis. Teistele lähikondlastele ka mitte. Nojah, üks päev möödus peaasjalikult voodis tõesti. Üle ei lähe, hädasid tuleb järjest juurde. Ja õues on ilus päike. Ja mina vahin ühte punkti. Mõtteid õnnestu selle ümber koondada. Neid on liiga palju ja laiali. Mitmendat korda avastan, et Majahaldjas minuga räägib, ent ei suuda meenutada loo algust...:) Hea, et lõpugi kinni püüan. Sisu püüan tuletada.

Puhkuseni on jäänud loetud päevad, ent organism otsustas juba eelmisel nädalal alla anda... Vihkan antibiootikume. Täpselt selline tunne, et manustad mõõdetud annustes mürki endasse. Vaatan magamistoa aknast, kuidas linnud aias ringi sahmivad, uputan end internetti ja tunnen, kuidas iga päevaga nõrgemaks jään:) Tõeline liha suretamine... Püüan sundida end koolitöid kirjutama - lademetes referaate ja esseesid vaja toota. Ja raamatuid vaja lugeda. Juhtimisalaseid :P No ei suuda ma taolist kirjandust kristalse tõe pähe võtta. Või pole mulle head raamatud kätte sattunud. Tänaseks normiks on näiteks Robert Burns`i "Edukas delegeerimine" . Iseenesest täitsa hästi kirjutatud, ent ... krdi närvi ajab, kui päriseluga paralleele hakata tõmbama. Vägisi lähevad mõtted sellele, kuidas sind ennast juhitakse ja sulle delegeeritakse:) Ja leiad, et mõni inime peale delegeerimise muud ei teegi. Viletsa delegeerimise, mille eest õpik suurte hüüumärkidega hoiatab. Niiet paras stressikirjandus. M

Ei loe enesabiõpikuid ja ei kuulu ühessegi energairingi. Ja arvan, et ei peakski. Mul lihtsalt pole usku "tehnikate omandamisse", kui endal puudub selleks valmisolek ja tahe. Ja tahe puudub seetõttu, et leian - peabki tundma musta masendust ja reaalset maailmavalu.  Ei pea sellest ilmtingimata end lahti ja vabaks hingatama ning emotsioonide tippe maha suruma.  Sest see kõik viib pettuseni.  Silma- ja enesepett. Ja keskpärasus. Manipuleeritavus. Tajun, et mida aeg edasi, seda tumedamaks kõik värvub. Vähemalt need heledad laigud, mida ekslikult värviliseks pidasin.  Tuleb õppida tumedat mõistma. ja loobuda enesepettuslikust lootusest, et need värviliseks muutuvad.

Loodus on tark. Ööst varavalgeni on tuul vallutanud kõik lagendikud ja nurgatagused. Undab katuseharjal. Ei ole veel jalad kindlalt maas. Ei ole:( ....On igatsuses vaevalt ületatus nii selgelt tunda kujunemas uut. Su küündimatus on kui madal katus, kuid hinge tuhmumatu aknaruut...  A. Alliksaar

Hästi tempereeritud klaviiri vihikust. ups, kirjutasin postituse alguses, et minoorne helilaad... ent üllatavalt mažoorse kõlaga vms. ja et aprill ongi naljakuu... :) no tore, et noote nägin ja tervet posu mažoorseid märke... Head mažoorset reedeõhtut masuurikas!

Kõik sulab, voolab ja vuliseb. Loodus püüab kogu hingest, et minutaolisi, kängujäänuid tardumusest välja tuua. Aga nii raske on. Tahaks saada magada ja mitte mõelda. Lihtsalt.... oleks hea, kui saaksin jupp aega olla nii et ei suhtleks-suhestaks-suhtuks. Ei väljuks oma toast. Ei riietuks ümber. Kasvatan tänavu lilletaimi. Täitsa seemnest peale. Pikeerisin esimese kastitäie saialilli. Otsin raamatutest abi. Sellistest headest vanadest ja tuttavatest (Loomade farm). Teatrisse isegi julgesin üle 5 aasta minna... Madame Bovary... kubises klišeedest ja davidlynchilikest kaadritest. Masendus süvenes igatahes.Ei ole see bovarism nii lihtsake ja kahetasandiline midagi. Kui tervis lubab, siis püüan homsest balletietendusest jõudu ammutada.

Üks miinusmärgiline postitus üle mitme aja. Mulle ei meeldi kui minuga manipuleeritakse. Kellele meeldiks, eks ole! Aga... olen hakanud mõistma, et paljud inimesed ei saagi aru, mis mängu nendega mängitakse, mina sealhulgas. Ja manipulaator-tüüpi inimesele on see vesi  veskile. Mängud muutuvad järjest rafineeritumaks ja järjekindlamaks. Mida kõrgem IQ, seda salakavalamad on manipulaatori sepitsused. Kõige hullem on veel siis, kui tal õnnestub endale liitlasi leida - kes ühel või teisel moel temast sõltuvad. Siis ulatub manipulaatori haare ja kombitsad sinuni isegi siis, kui sa temaga suhtlemise oled lõpetanud. Kuidas manipulaatorit ära tunda? Ta ujub sulle külje alla siis, kui talle kasulik on. Eriti meeldib tal seda läbi perekondlike ja sõprussidemete teha - kuidas muidu ikka lähedale saab, eks ju. Valvsaks võiks teha stiil, kuidas ta oma pereliikmetest räägib. Sageli kiidab ta oma laste üleinimlikke võimeid. Tema võsud  ei ole TAVALISED, vaid kohutavalt andekad. Suisa nii and