Skip to main content

Posts

Augusti lõpp 2011

Nagu kõik teised, olen minagi püüdnud end sel suvel täis laadida ilusaid hetki. Neid sai palju ja nüüdseks on mind tabanud väsimus kollektsioneerimisest. Küllastumise tunnet pelgangi enim. Sest ilu taustal kipub inetu eriti võimenduma ja nullpunkt ehk tühjustunne on kerge saabuma.Ilu saab üldistada, ent inetus on detailne kribu-krabu. Vadin, mis peas ei lakka ja mille eest ei pääse muudmoodi kui selgelt otsa vaadates. Ilma põgenemiseta. Asendustegevuseta. Aga süvenemine viib tühjusesse, põhi kaob ja  tundmatu süvis terendab ees. Ei julge veel. Armatsemine pakkus neile naudingut, ent mitte mingisugust lohutust. (Milan Kundera “Olemise talumatu kergus”, 1984)

I Wish it Would Rain Down

Ometi leidsin mõtte, mida jagada... Vihma sajab. Kohe valget vett ladistab... Mõnus uinuda aknaklaasile trummeldava vihma saatel, teades et hobud on varjualuses. Kõik hästi. Loodetavasti teistel ka.

Kontserdielamus: Prince

Mu suvine muusikaline tippsündmus oli seekord ülelahe naabrite juures asetleidnud Prince`i kontsert. Tänu heale sõbrale oli meil võimalus kogu kontserti jälgida omade keskel. Ootust aitasid leevendada maitsev õhtusöök ja hea veinivalik, mis juurde serveeriti. Jah, Prince tuli 6-ndal korral, eelnevatel aastatel oli ta oma kontserdid Soomes tühistanud. Kontsert oli vapustavalt hea. Väljapeetud. Androgüünne musikaalsus.  Maitsekas. Suurepärane publik. 10-ne palli süsteemis 10:) Mu lemmiklood temalt:

Sahkari aed kannab

.... ja annab vilju. Ilus ja vägev ju! Sellised pildid panevad mind kohe edasi unistama... Täna näiteks nii, et ... Sahkaris võiks olla ka kanad ja kukk. No 5 kana ja 1 kukk. Ja et..... talvituda võiksid nad vanas maaluses keldris, kuhu elekter veetud ja kus piisavalt soe... Kui Majahaldjale sellest rääkisin, hakkas ta kiiremini toast-tuppa käima ja viimaks põgenes õue sootuks:) Enne teatas, et kõrget aeda on vaja, sest kanad kippuvat ära lendama. Jah, sedan`d küll... Pühapäevahommikused kiremised lükkuvad seega kaugemasse tulevikku.

Millestki

Emotsionaalne sahmakas (mitte sapsakas:). Keegi oli mu blogisse jõudnud otsisõna "Heli and Hannes" abil.... Imelik küll. Pole ju olemas "and"-i... Jahutasin seda sahmakat Jamie Olivier`i vaadates. Selgus, et piimanõgesed on täiesti kasutuskõlblikud soolastesse pirukatesse, pastadesse, salatitesse. Nii õied kui ka lehed. Varred ei kõlba. JO poolt demotud spinati quiche`sse lennutati nad igatahes koos oliiviõlis praetud sibulate ja spinatiga. Spinat tuleb vaid korraks pannile visata. Sama ka rootsudest puhastatud piimanõgese lehtede ja õitega. Peab proovima.

Veel natuke...

....vabadust ja siis tagasi tööle. Ei teagi, mis saab - olen stabiilselt 9-ni maganud hommikuti ja poole ööni üleval olnud. Eks tule teise ajaaarvamisega harjuda. Puhkuse lõpu ja tööajale ülemineku esimeseks tähiseks saab mul seekord.... prillide muretsemine. Jah, mul väike miinus on süvenenud ja lugemisel saanud täitsa häirivaks. Juba eos tean, mis prillikandmise juures kõige suuremaks stressiallikaks - prillide kadumine. Just täpselt samasugune vidin nagu mobiiltelefon, autovõtmed, rahakott jne - mille põhiomaduseks oskus end ära kaotada... Niiet, kui keegi teab vilistavaid prille, siis  - andke mulle märku. Puhkuse ajal sai minust ka tubli jalgrattur -püüan nädalas 100 km läbi sõita. Raske on, seda-enam et alguses ei osanud ma rohkete käikudega miskit peale hakata ja sain korralikud lihaskrambid:) Nüüd olen juba pisut edasiarenenud ja sõit on muutunud nauditavamaks. Aga üks väike tõus ja jääb rajale ning selle vallutamine nõuab endiselt tahtejõudu. Vaikselt oigan seda "v
Puhkus on kulgenud tegusalt.  Kõik suvemõnud on järgi proovitud: rabajärves ujumine, maasikate ja gnocchide söömine (muideks, "Rimi" omad on täiesti söödavad), paljajalu murul käimine, parmu-ja sääsehammustuste kipitused, õdusad suveõhtud sõprade ja tuttavate seltsis.... Mitmete ärasõitude kõrvale on õnneks mahtunud ka päris üksi olemise aegu. Mõned neist sedavõrd kirkad, et ei unune. No kuidas saab meelest minna hetk, mil lebad võrkkiiges...ümberringi vaikus... ja ainsateks helideks  puulehtede sabin, ritsikate sirin ja aiataguste  matsutamine.  Kummaline. Olen elu jooksul läbi lugenud arvestava hulga raamatuid, kuulanud palju muusikat, vestelnud öid ja päevi huvitavate inimestega....otsides vastuseid...  Ja hingerahu saabub loodust kuulatades. Kõikvõimas. Lihtne. Tajutav. Ja mulle meeldib soojus ja isegi palavus:)