Kõigest ja ei millestki

Usun... sellesse loosse:)

Kurblik aastavahetus kiskus lõbusaks kohe, kui Tahko suusamäed paistma hakkasid.  Tegelikult saabusid helged hetked juba Viini filharmoonikute uusaasta kontserti kuulates. Radetzky marss 2013 on taas lahti löödud! Tänaseks olemegi Tahkos ühtekokku kaheksakesi uue aasta seltsis harjutanud. Mida keegi iganes...:) Mina näiteks seda, et päris vahva on aegajalt segasummas elada. Õnneks on ka piisavalt privaatsust oma toanurgakese näol. Igatahes - kuidagi mõnus oli uue aasta saabudes kodust eemale sõita ja pikki pühi selle võrra veelgi pikendada. Tunnen end igatahes igati krapsakana. Uued katsumused ootavad ju ees. Ahjaa, suusahuvilistele - Tahko on igati arvestavate nõlvade ja laskumistega suusameka. Pubide hinnad on küll kallimad kui Austrias, ent radade kvaliteet on väga hea. Erilisi tõstukite järjekordi ei täheldanud ka. Laskumised on valgustatud kuni kella 19:00ni ja mõne uduvinese päeva tõttu ongi targem sõidumõnu kätte saada kunstvalgustatud ajal. Aga muidu - ikka kõikse pa

Las seekord räägivad aastalõpu eest pildid:) Soovin kõigile  rõõmurikast uut aastat!

Ei tule veel aastalõpu postitust:)  Olen küll usinalt pilte klõpsinud siit ja sealt, ent tänase pärastlõuna veetsin hoopis ujulas üsna proosalisel põhjusel. Hommikul ei saanud õieti voodist väljagi - sant mis sant. Seljavalu. Uskusin teadvat, mis mind aitab: capsi-cam salv, saun, ujumine, mullivann...  Ujuda oli tõepoolest piinavaba. Mõnus vaheldus pühadesöömale ja hobuste kantseldamisele.  Rahvast oli parasjagu, radadel ca 2-3 inimest. Ujula, kus käia armastan, on kenasti sildistatud, et kus ujutakse, terviseujutakse ja lihtsalt supeldakse. Olen aastaid ujunud ja seega on tempo kiirem kui terviseujujal.  Sestap valingi tavaliselt ujujate raja, kui seal just mõnd eriti kiiret meesujujat ees pole - ei taha ta tempole ette jääda. Kahjuks aga olin täna kahe teise ujuja seltsis, kellega kokku kippusime põrkama.  Enam-vähem saime hakkama, kui nad mõlemad (mees ja naine) konna ujusid, ent üsna pea nad väsisid ja hakkasid selili sulistama ehk suplema.  Vähe sellest - na

https://soundcloud.com/viljandi-guitar-trio/sula Kuulasin mõni aeg tagasi poiste live-salvestisi aastast 2010. Möödunud neljapäeval õnnestus kõiki kolme ja võluvat mänedžeri võõrustada. Pärast õhtusööki kostitati mind nelja uue palaga ("Püssirohi" , "Arranžeering rootsi rahvaviisile...). "Teist on kunstnikud saanud!", oli kõik mida suutsin kosta.

Seekord on tõepoolest kuidagi rahulik pühadeaeg. Suuresti seetõttu, et kalendripäevade kulgemine jätab tööinimesele õige mitu magusat puhkepäeva. Puhkust saab ka alati võtta, seda loomulikult. Ent kuna ma pole eriline jõulu-lemb, siis ei kasuta seda võimalust kunagi. Võtan puhkuse küll, ent aasta alguses, mil (mäe)suusatama siirdun. Paljud ehmatused ja viltuvedamised jäid aasta lõppu, s.h. ka maailmalõpu kartus/ootus. Ja-jaa, mul on üsna mitu dekdentliku mõtlemisega töökaaslast, kelle arvates oleks maailmalõpp äge olnud. Noh, vara veel... Sidemed armsate inimestega ei tohiks veel katkeda. Kuigi.. ühe mu lemmikloomaga nii juhtus , füüsiliselt. Emotsioone ei võta aga keegi. Ja neid on tänavusse aastasse jagunud. Taaskord pole ma enam päris see inimene, kes eelmisel aastal... nagu igal aastal. Õppida olen saanud. Palju. Ja olen tänulik võimaluste eest, mis tulnud ja mille ära olen tundnud. Nii et siis rahu. Saan tüünes õhkkonnas parti hakata küpsetama (sellest ka eilne retsepti et