Kõigest ja ei millestki

Lihavõtted. Ülestõusmine. Rohkem staccatos , mitte legatos .

Miljonite tähtedega valgustatud taevas, vaikuses põristav kurvits , taamal vulisev oja, praksuv lõke, mullivein... tegelikult on raske seda kõike ühte lausesse, lõiku või loosse kirja panna. Ma elan! Hea on teada ja teada anda, et mingil eluetapil on kõik alles ees. Avastada end nautimas hetki, millest enne aimugi ei olnud. Millest vaid unistasid. Või isegi ei osanud sellest mõelda...

Olgu kohe ära öeldud, et mulle ei meeldi vuntsid. Olgu kasvulava meestel või naistel. Najah, lisaks habemega naisele on olemas ka "kergem vorm" ehk siis vuntsidega... Mis teha, ka minu ülahuulele tükivad üleliigsed - kunagise hormoonpreparaatide tarvitamise tagajärg, ent ilmselt on mul ka muidu soodumus. Polegi midagi muud parata, kui depillatsiooni valu kannatada. Vahatamine tekitab kergemat sorti paistetuse ja punetuse ja on nii valus. Ei harju sellega kunagi. Millest selline teema? Lihtsalt...tundsin end puudutatult, kui mu iidol, "homsete ajalehtede" autor saatekirjas kõiki vuntsidega naisi tervitas. :P Vähemalt on mu lemmikbänd  vastiku teema mõnusasse muusikalisse vormi valanud....

Ats Miller rääkis ühel ilusal päeval Klassikaraadio saates "Quo vadis?" , et inimeste populatsioon on Maal ületanud kriitilise piiri. Olemasoleva ~7 miljardi inimese asemel suudaks maakera Euroopas ja  P-Ameerika tarbimisharjumustega toime tulla 1,5-2 miljardi inimesega. Et hetkel püsitakse ühes tükis vaid tänu Aasiale ja L-Ameerika riikidele, kus kapitalistlik elumudel ja tarbimisharjumused veel maad pole võtnud. Hüpet ei ole ja ei toimu ka enne, kui maalähedane mõtlemine lõppeb. Liiga kammitsetud mõtlemisviisid ja suunad ei vii meid uuele tasandile. Elatakse "vaikses eneseteostuse"  rütmis. Õhku on vaja. Olen tema mõttearendusega väga päri. Nii on. Mingis punktis sulavad kokku ka kõige helgemad ja edasiviivamad mõtted, teod. Kuivetuvad ja kärbuvad nagu rohelus põua ajal. Miks see nii on? Samas ootavad ju kõik midagi või kedagi. Messiast, ülestõusmist, ufosid, armastust, tervenemist, õnnelikku elu... Ootust aitavad täita väiksemad eesmärgid nagu tegelemin

Tänavune aprill on muudatuste kuu. Palju asju toimub teisiti kui tavaliselt. Aknatagust vaikust lõhestavad kallurid, mis metsa peidetud vana reoveepuhastit mullaga täidavad. Kunagi tulevat sellele kohale hoopis suusamägi. Jah, mis maa see muidu on? -  siin  pole ühtegi mäge... Tallitaguses koplis on koha sisse võtnud masin nimega suundpuurimine   - paigaldatakse uut kanalisatsiooni- ja veetrassi. Liitumine olla suisa kohustuslik. Et ei olevat ikka nii, et igaüks puurib oma kaevu. Vaid suunatult võib puurida...Näis. Ei kipu me kunagisest investeeringust nii kergekäeliselt loobuma  ja ühtsesse võrku sukelduma. Fiiber-optiline kaabeldusvõimalus võlus ära küll abikaasa, ent...esmane rõõm (et nüüd alles tuleb õige elu!) on ka temal asendunud küsimusega, et miks? ... et vunki juurde või? Mu pikaaegse hõbehalli kaunitari vahetas välja must. Tema ei ole "she", vaid pigem transvestiit :) Väikses voolujoonelises keres tuksub 2,2-ne süda. Süüdet keerates tuleb vastuseks diisli "

Usun kõigesse, mida poeg ette võtab... muusikaliselt või mittemuusikaliselt. Kuidas teisiti saakski, eks. Pimedaks armastuseks pole ta eales põhjust andnud, seega - seda ei karda:) Singli üle on mul tohutult hea meel, sest see on lihtsalt nii hea. Sound, koosmäng, sõnum, noorus, elegants, natuke naiivsust. Tervik.

Võõrsil oli mõnus, ent kodus veelgi mõnusam. Selle tundmuse pärast mulle tegelikult meeldibki reisimine. Võimalus tagasi tulla. Alati. Ei olnud varem Iisraelis käinud. Hea sõbraga vesteldes selgus, et ta ja jumaldab seda maad. Pikantne, arvesse võttes, et tegu on veendunud ateistiga. Aga tegelikult ... usundi kohalolekut tunnetab sealmail mõõdukalt. Sabat ja koššerroad ongi vast kõige esileolevamad sündmused. Kipasid kandvad mehed samuti. Sünagooge silm otseselt ei eristagi. Jeruusalemmas olles on silmnähtavad muidugi ka ortodokssed judaistid. Aga Jeruusalemm ongi täiesti eriline. Kliima oli ülimeeldiv. Polegi ühtegi teist sellist kevadreisi, kus õhutemperatuur ja veetemperatuur sedavõrd nauditavad. Ja väga toredad reisikaaslased leidsime seekord. 5+ puhkus. Tagasi, kindlasti tagasi! Võib-olla isegi igal aastal. Pilte panen ka, kui mahti saan. (boldis, et ma ei unustaks ;)