Kõigest ja ei millestki

Imede aeg on käes! Kallis inimene saatis mulle täna, kell 11:11 loo, mis mulle tohutult palju tähendab. Ilma et tema oleks seda teadnud... Lapsepõlve Haldjad ja torupillid. Kodust ära metsa põgenemised. Vana küün, mille pragudest metsa- ja päiksevalgus läbi pressis. Unenäo ja reaalsuse segunemine. Iluuisutamine ( Gennadi Kapronosov ja Natalja Lintšuk ). Salajane uisuväli keset metsalagendikku, kus esimest korda oma iluuiske proovisin. Hüppeid ja puha!

...jõulutont. Kuhu ka ei vaataks, põrkud punavalgete mehikeste ja muu butafooriaga. Jõulupeod. Jõulukontserdid. Jõulukingid. Jõuluetendused. Jõulusalmid. Jõulukuused. Jõuluturud. ... Aaaaaaaaaa. Kuidas ka ei püüaks - ei saa sellest üle ega ümber. Ilusaks saab seda ikka mõelda ja pidada. Kui pühapäeval käsikäes Toomemäelt üles-alla kulged ja kuuled hommikuvaikuses kellamängu kaja . Siis ühtäkki mõistad väga täpselt, millisest Euroopast Tõnu Õnnepalu lugu peab. Mõistad ka seda, kui oluline on iseenese mõtete puhtus. Vaid nii saad vastu võtta selle, kes tulla tahtnud.

Talle meeldivad inglid. Mulle oli see võõrastav. Enam mitte. Kuidas iganes me ei nimeta taevaseid naudinguid...nad on olemas. .

Ma pole pikka aega vaadanud lastelavastusi. Sedakorda tegin seda suisa 2,5 tundi järjest. Ei teagi, kas asi on minu lapsemeelsuses või muus, ent mulle väga meeldis. Etendus oli hoogne, helge, kohati vägagi diip. Hea tekst ja muusikasätungid, liikumisseade, kunstikutöö -  proff esitus kogu trupi poolt. Igal juhul - igav ei hakanud. Lastel-vaatajatel silmad särasid hoolimata pikast etendusest. Nordea kontserdimajas on  suur jõulupuu,  tohutult kiiskav ja ehetest tulvil. Seegi vaatemänguline.

On olnud erinevaid aegu ja suhteid rahaga. Praegune on pigem selline, et loen. Raha on raske teenida. Ta võiks pigem kuidagi ise, märkamatult tulla. Rahateenimisest tuleneb lugemise vaev(us). Tegelikult ei meeldi mulle arvestada. Ei teenimise ega lugemisega. Eesmärk pühendab abinõu... kuidagi kiiresti ja märkamatult tekib kinnisidee ja kontrollivajadus oma kulude üle. Palju lihtsam on lahti lasta ja kulutada teenuste ja asjade eest vastavalt meeleolule. Nagu näiteks täna: no ei ole mul isu külma ilmaga ise autot pesta. Vot nii mugavas meeleolus olen, et isegi tolmuimejaga istmete ülekäimine tundub liig, mis liig. Ja veel millal ja kuidas? Polaarpimeduses? Aga tahaks puhast Conchitat (kutsun oma autot nii :P). Nii ma teenuse broneerisingi. Et niipalju ma teenin küll, et seda kulu endale lubada. Ja sellist meeleolu.

Käisin täna tüdrukutega väljas. T.-l oli hiljuti sünnipäev. Olemegi viimasel ajal üksteise sünnipäevi tähistanud mõnes hubases nurgakeses, kodusest miljööst väljaspool. Tänase algus läks nats nihu. Olin broneerinud  e-maili teel laua Musisse, Niguliste tänaval. Paraku selgus, et kohvik on tegevuse lõpetanud :( Kohvikupidaja ei suvatsenud vastata ja niimoodi siis tüdrukud kurvalt kangialuses ootasid... mind, hilinejat. Mis seal`s  ikka, seadsime sammud lähedalasuvasse Pegasusse. Esialgne pettumus interjööri ja valgustuse osas möödus kohe, kui eelroad saabusid. Tõeliselt maitsev oli kõik, mida tellisime ja manustasime! Hea veinivalik ja seda ka klaasi kaupa müüdavate osas. Armas ja hooliv teenindus. Soovitan soojalt laud broneerida akna ääres, siis saab vahepeal uisutajaid imetleda ja ette kujutada, et on talv. Meil oli taaskord hirmus hea koos olla, Tegime juba suveplaane. Naersime nõrkemiseni paari seika... Rääkisime päevakajadest, toitumisest, lastest, elust... Mitte keegi

Vastu talve on alati müra vähem. Aeg settimiseks ja enda jaoks. Mulle ei meeldi tegelikult sõnaühend "teelahkmel olemine".  See tähendab  seisakut. Ikka seisma pead ju enne jääma, kui otsustad,  kus suunas edasi. Aga aeg ju ei peatu ja ise liigud samuti ajas... Vastu talve tuleb selgus. Lähenev lumevalgus peegeldab kõike müravabalt ja ausalt. Mul on kord juba niimoodi olnud, et sukeldusin teise inimese maailma. Tema minu omasse ei tulnud. Kartis sügavat vett. Nüüd olen targem ja tean, et tahan oma maailma jagada. Üksildus ei ole loomuomane.