Nädalavahetused tunduvad viimasel ajal mõnusalt pikad.
Eks töönädal ole kiire ja paljupakkuv. Seetõttu tunduvadki laupäevased ja pühapäevased tegevused pikad ja väljavenitatud. Eilse päeva sõna otseses mõttes magasin maha. Aga mitte ainult... ikkagi mahtus päeva raamatu lugemist, saunatamist,hobudega mässamist, Midsomeri mõrvade vahtimist ja muidu mõnusat vedelemist...
Reedesel õhtupoolikul seevastu sai ekskolleegiga päkad silma aetud õige mitmele veinile:) Väga mõnus oli ühiselt kokata ja pärast kaminatule valgel vanu aegu meenutada.
Erinevate töökohtade suurimaks väärtuseks on kahtlemata inimsuhted. Mul on hea meel, et igast endisest töökohast olen jäänud kellegagi edasi suhtlema. Mida aeg edasi, seda tugevamaks sidemed on kujunenud.
Kindlasti on ühe töökoha pidamine teatud inimtüüpidele oluline, ent ise eelistan liikuda niipea, kui märkan paigalseisu ja" arengupeetust". Kui tegevused enam ei köida või olen kindel, et minu võimuses pole tööprotsessi lisaväärtust anda. Või siis, kui tunnetan et mu panust vähendatakse või esitletakse seda kellegi teise töötulemuste pähe.
Töötegemine on kahtlemata oluline osa päevategevustest. Seega, tuleb see eelkõige endale vastuvõetavaks kujundada:)Siis on naudib ka kõike muud. Mõnevõrra kurb, aga paramatu tõde kapitalistlikus elukorralduses, eks ole. Aga kui seda teadvustada, saab hakkama.
Comments