44.
Nägin seda numbrit unes üpris kummalises kontekstis. Kunagi ammu (!) räägiti, et Tallinna 44.Keskkooli abituuriumi lõpusõrmuse kandmine keelati ära, sest sõrmuse ornament seostus kahtlaselt SS-ga...
Õnneks ei omanud vahetult enne sünnipäeva nähtud uni muud apokalüptilist tähendust kui meeletut pakast, mis pärast kolmandat veebruari kogu maa vallutas.
Omamoodi kaunis ja ohtlik loodusime... Kui talli siseneda, avaneb tõeline jääkuninganna riik- tahked ja kristalliseerunud struktuurid - uksekruvidest kuni hobusejunnideni. Kõik on kuidagi esteetiline ja kaunis.
Mitmed mu tuttavad muretsesid, et kuidas hobud sellisele külmale vastu peavad. Vastus: väga hästi. Tekid üll ja peadpidi silopallis - nii nad praegu oma elupäevi mööda saadavad. Ja on silmnähtavalt rahul. Inimestel on hoopistükis raskem - lõputu kütmine, külmunud veetorud, ahjupuude ja vee tassimine...
Pidu oli ka. Linnas. Kohal oli võluv blondiinide seltskond, kust puudusid kaks...
Üks neist on Saksamaal mehetegusid tegemas ja teisel oli vaja ämma majapidamist valvata.
Peale blondi juuksevärvi seob neid minuga pikk ühine ajalugu. P. on mu klassiõde, T. ja E. mu kursusekaaslased eesti fillis (õppisin seda pisut aega, aga külge ei jäänud:P) .Saksamaal resideeruv R. on mu kauaaegne kolleeg.
Kõik nimetatud blondid on kullast kallimad ja ajaproovile vastu pidanud. Ise loodan vargsi blondiinide kohtumisest traditsiooni kujundada. 3.veebruar tundub apokalüptiliselt sobiv olevat:)
Eks aasta päras ole näha;)
Nägin seda numbrit unes üpris kummalises kontekstis. Kunagi ammu (!) räägiti, et Tallinna 44.Keskkooli abituuriumi lõpusõrmuse kandmine keelati ära, sest sõrmuse ornament seostus kahtlaselt SS-ga...
Õnneks ei omanud vahetult enne sünnipäeva nähtud uni muud apokalüptilist tähendust kui meeletut pakast, mis pärast kolmandat veebruari kogu maa vallutas.
Omamoodi kaunis ja ohtlik loodusime... Kui talli siseneda, avaneb tõeline jääkuninganna riik- tahked ja kristalliseerunud struktuurid - uksekruvidest kuni hobusejunnideni. Kõik on kuidagi esteetiline ja kaunis.
Mitmed mu tuttavad muretsesid, et kuidas hobud sellisele külmale vastu peavad. Vastus: väga hästi. Tekid üll ja peadpidi silopallis - nii nad praegu oma elupäevi mööda saadavad. Ja on silmnähtavalt rahul. Inimestel on hoopistükis raskem - lõputu kütmine, külmunud veetorud, ahjupuude ja vee tassimine...
Pidu oli ka. Linnas. Kohal oli võluv blondiinide seltskond, kust puudusid kaks...
Üks neist on Saksamaal mehetegusid tegemas ja teisel oli vaja ämma majapidamist valvata.
Peale blondi juuksevärvi seob neid minuga pikk ühine ajalugu. P. on mu klassiõde, T. ja E. mu kursusekaaslased eesti fillis (õppisin seda pisut aega, aga külge ei jäänud:P) .Saksamaal resideeruv R. on mu kauaaegne kolleeg.
Kõik nimetatud blondid on kullast kallimad ja ajaproovile vastu pidanud. Ise loodan vargsi blondiinide kohtumisest traditsiooni kujundada. 3.veebruar tundub apokalüptiliselt sobiv olevat:)
Eks aasta päras ole näha;)
Comments