Mu seni kauneim juunikuu oli 6 aastat tagasi, kui otsustasin Horvaatiasse sõita. Ihuüksi.
Elasin Cavtat`i nimelises linnakeses kaunikõlalise majpidajanna, Katrica Butrica villas. Mu toa rõdult avanes vaade Cavtati lahele, küpressidele, punakatele katustele...
Hommikuti käisin turul värsket saia, tomatit ja juustu toomas.
Õhtuti sõitsin tavaliselt Dubrovnikusse, kuulama mõnd klassika kontserti või vabaõhukohvikus jazzi. Tutvusin väga eriliste inimestega. Ivoga suhtlen kirja teel siiani. Soe ja suur inimene.
Naljakas, sinna sõites ja seal olles oli süda kaotusvalu täis, ent ikkagi ,,,, olin meeletult õnnelik. Ei oskagi seletada, miks. Ehk seetõttu, et teadsin kindlalt - mõlemad kogemused olid kordumatud. Kaotusvalu ja päikseline elu Cavtat`is. Tulgu õnnelik juunikuu! Juuni lõpp on ootamatusi täis... Lootus jääb:)
Comments