Kuidagi tujutu hommik... Ei teagi miks.
Ilmselt seetõttu, et oma igahommikusel tretil marjapõõsaste ja vaarikate juurde sattusin sääskede turmtule ohvriks. Nüüd on käed kuplas ja meel kibe.
Tegelikult on ju õudsalt vähe vaja, et" halva sündmuse" tagajärjel hakkad mõtlema veelgi halvematele sündmustele. Ahelreaktsioon. Nn halvaks sündmuseks võib olla tühisuste tühisus... Algselt olematu oma kerguses.
Ja kui lõpuks taipad endale (sund)mõtete rägastikus "stop" röögatada, siis võib olla lootusetult hilja.
Tuju on juba rikutud. Hullemal juhul ka teiste, lähedalolijate oma...:(
Mõtelda on mõnus, aga sundmõtelda mitte.
Ennetamiseks ei ole tegelikult vaja mitte mingisuguseid medikamente peale terve mõistuse.. Ja õigesti ajastatud "stop" röögatamise:)
Comments