Ära

Plaanisin koos sõbratariga päikesreisi, ent kuna mõlematele sobis novembrikuust vaid 1 nädal ja see osutus sügismasenduse eest põgenevate eestlaste poolt väljamüüduks, siis otsutsime alla anda.
... ja ilmselt õieti tegin. Tegelikult vandusin juba kevadel Madeirale reisides, et charteriga enam naljalt sõita ei tahaks.

Aga kuda  sügismasendusega?
Pole probleemi, muideks. Investeerisin reisiraha hoopis õhksoojuspumpa ja nüüd on kabinet/köök trajektooril liikudes ühtlaselt soe. Ei mingit hommikust pliidikütmist. Välisseade sai kah üsna diskreetse koha ja ei riiva silma. Praegu olen igatahes väga rahul, kaasale meeldib ka, et ei pea hakatust hakkima:)

Teiseks leidsin "unustatud vana" ehk kudumise. Lõngade valik on nii suur ja lai ning ühe sallijupi eest küsitud 30 euri sai viimaseks tõukeks. Üks kolleegidest on samuti "käsitööusku" ja kiitis heegeldamise-kudumise mõnu taevani. Laupäeval, pärast Goldbergi variatsioone ja keelpillide sümfooniat, põikasin läbi Sikupilli Prisma ja voila!  - kõik salli kudumiseks vajalikud kodinad olemas. Minu täiesti ideaalne laupäeva õhtu!

...et end täielikult puhanuks lugeda, mangusin tööandjalt välja 3 päeva õppepuhkust, broneerisin toa sügiseses Tartus ja kavatsen pidevalt edasi lükatule näkku vaadata. Homne päev möödub töökaaslaste soovitusel Ülikooli raamatukogus. Et seal pidavat tõeline õpihimu tulema:)  Igatahes, püüan magistritööle kõvasti pihta anda ja end hiljem Aura veekeskusega premeerida.
 Sall neelab juba teist tokki. Järjekorras on randmesoojendajad pojale (kitarri eri:)

Ja täna siras imeilus päike, silmipimestav...  märkasin hommikul  tallibokse puhastades. Energiat jagub, oskaks seda vaid vastu võtta.