Suviti on rohkem suhtlemist.
See on ka loomulik, sest inimesed on (tänu soojadele päiksekiirtele ja sulanud lumehangedele?) avatud ja rõõmsameelsed. Kirumise ja virisemise osakaal on igatahes oluliselt väiksem võrreldes pimeda ajaga.
Seltskondlikel koosviibimistel olen täheldanud eestlaste esoteerika - lembust. Mitmel juhul olen inimesi kuulnud entusiastlikult rääkimast feng-shuist, tantrismist, ayurveda toitumisest, käbinäärmetest, tarost, sensitiividest, palverännakutest jms.
Tõenäoliselt eksin kõiki nimetatuid tegevusi ühise nimetajta - esoteerika ja okultismi - alla kandes, ent jah - põud ja nõudlus tundub olemas olevat. Egas muidu huvilisi sedavõrd palju ei jaguks. Päevalehe andmetel oli tantrafestivalil ligi 600 inimest, mis on ju üpriski suur mass. Olenevalt fantaasiarikkusest (või vaesusest) saavad alguse ka äärmused.
Olen enda vastumeelsust massiürituste ja grupitegevuste juures mitmeid kordi väljendanud. Loomulikult pean silmas vaimseid väärtusi arendavaid "üritusi". Leian, et kõik, mis jääb kujundlikult Maslow hierarhia trepiastmetest ülespoole, vajab individuaalset süvenemist ja edasiarendamist.
Massidel on juures keskpärasuse hõng. Kes tõesti soovib ja tahab saada PAREMAKS, peaks suutma seda teha üksi ja vaid ühte õpetajat usaldades ning järgides. See on küpsuse tundemärk, mu meelest. Loomulikult pole see sobilik kõigile ja teatud laadi küpsuseni on võimalik jõuda ka grupiga koos tegutsedes.
Sõltub alati eesmärgist.
Otsustusjulguse- ja kindluseni jõutakse siiski sisemise rännaku tulemusena.
Üksi.
Ikka selget meelt ja vaimu soovides....
See on ka loomulik, sest inimesed on (tänu soojadele päiksekiirtele ja sulanud lumehangedele?) avatud ja rõõmsameelsed. Kirumise ja virisemise osakaal on igatahes oluliselt väiksem võrreldes pimeda ajaga.
Seltskondlikel koosviibimistel olen täheldanud eestlaste esoteerika - lembust. Mitmel juhul olen inimesi kuulnud entusiastlikult rääkimast feng-shuist, tantrismist, ayurveda toitumisest, käbinäärmetest, tarost, sensitiividest, palverännakutest jms.
Tõenäoliselt eksin kõiki nimetatuid tegevusi ühise nimetajta - esoteerika ja okultismi - alla kandes, ent jah - põud ja nõudlus tundub olemas olevat. Egas muidu huvilisi sedavõrd palju ei jaguks. Päevalehe andmetel oli tantrafestivalil ligi 600 inimest, mis on ju üpriski suur mass. Olenevalt fantaasiarikkusest (või vaesusest) saavad alguse ka äärmused.
Olen enda vastumeelsust massiürituste ja grupitegevuste juures mitmeid kordi väljendanud. Loomulikult pean silmas vaimseid väärtusi arendavaid "üritusi". Leian, et kõik, mis jääb kujundlikult Maslow hierarhia trepiastmetest ülespoole, vajab individuaalset süvenemist ja edasiarendamist.
Massidel on juures keskpärasuse hõng. Kes tõesti soovib ja tahab saada PAREMAKS, peaks suutma seda teha üksi ja vaid ühte õpetajat usaldades ning järgides. See on küpsuse tundemärk, mu meelest. Loomulikult pole see sobilik kõigile ja teatud laadi küpsuseni on võimalik jõuda ka grupiga koos tegutsedes.
Sõltub alati eesmärgist.
Otsustusjulguse- ja kindluseni jõutakse siiski sisemise rännaku tulemusena.
Üksi.
Ikka selget meelt ja vaimu soovides....
Comments
Dannar Leitmaa kirjuats EPL-s, et praegune Eesti eoteerikahullus meenutab 1990. alguse kristlusevaimustust. Nii ongi. Paljud tuttavad on siia või sinna kaldunud, mul jääb üle loota, et enamik tuleb jälle maa peale tagasi :)
Aga see on suht igav nääre, ajuripats on palju põnevam, tootes üle üheksa keha talitlust ja teiste näärmete tööd reguleeriva hormooni.
Tegelikult meeldis mulle väga Evelin Samueli tänase LP arvamuslugu eestlaste uskumistest ja mitteuskumistest. Nii ongi. Olgu igühele see, mida hetkel kõige rohkem vaja.
Lagrits, just! Mäletan ka 90.-ndaid, kus loominguga tegelev noorsugu jagunes laias laastus kaheks - punkariteks ja kristlasteks. Jah, selliseid nähtusi oleks põnev uurida ja analüüsida...