Ähh..

Olen viimasel ajal hädas suhtlemisega. Mul on kohati ikka suuri raskusi eneseväljendusega. 

Verbaalse võimekuse testimisel (niiapalju, kui elus on vaja miskeid IQ-d mõõtvaid teste teha) olen alati kõrgelt skoorinud. Aga ju siis on mul see oskus suhteliselt ühekülgselt arenenud... Ja egas mul muidu ka nendesse testidesse usku pole.

Ütlesin või kirjutasin sobimatuid asju armsale inimesele. Tahtmatult. See on suur vahe... Sest vahest tahangi end otse ja keerutamata väljendada, hoolimata sellest et see kellelegi haiget teeb. Aga sel inimesel on nüüd nii halb ja kui ta mulle seda otse välja ütles, ei osanud leida "õigeid sõnu". Ja ma ei saanud ka koheselt aru, kus on probleemi tuum...  

Aga tahaksin.

Tegelikult olen ammu täheldanud, et mul enamasti raske teksti, mis peas kihutab, sõnadeks vormida. 

Kuidas laulusõnad ütlesidki  - "...ikka jälle sada mõtet peas. Ikka jälle tuhat tunnet reas..."... Ja kui seda kõige on vaja sõrme nipsu peale teha, siis olen piltlikult öeldes käpuli. Vajan alati aega, et läbi mõelda/analüüsida öeldav. Mul enamasti puuduvad valmisvastused. Võib-olla mõtlen "valesid asju valel moel". Seetõttu olen suisa hämmelduses, kui inimesed annavad kiireid vastuseid ükskõik millistele küsimustele. Mõtlemisaega võtmata ja vajamata. Neil on kõik selge ja paigas. Kiiresti mõtlevad/reageerivad inimesed, kuidas te nendeks saate? Kas see on treenitav?