Skip to main content

Koolitasin piiranguid

Mingi jama on mul kapita-aegse koolitussüsteemiga.
Olgu kohe ära öeldud, et sütelkõndimised,  energiaringid ja muud sedasorti manamised pole minus muud, kui skeptitsismi, isegi põlgust äratanud. Samas... pioneeriks olemise ajal mängisin meeleldi lõkkesüütamise ringmänge jms. "...Šooder, Šooder - sind ma oma sõbraks võtan...!"...  Ei teagi, kuidas entusiasmi minetasin.

Tegelikult ei seedi ma ka kõikvõimalikke "meeskonnatöid", kus vaja abstraktset ärisituatsiooni lahendada.Ja olla aktiivne. Sunnitult, sest "vaid nii oled mugavustsoonist väljas ja õpid"... Tegelikult pole kindel, kas õpin ja kogen miskit peale ebamugavustunde. Ma lihtsalt ei suuda rolli sisse elada ja mõjun võltsina ja kogu see "kehrakäpik" ajab lõppkokkuvõttes närvi.
Niiet - piirangutega. 

Sest:
a) ma ei suuda rääkida mitte midagi huvitavat pastakast, kellast, klaviatuurist... millest iganes.
b) veelgi hullem - ma ei taha sellist juttu ka kellegi teise suust kuulda.
c)  ma ei oska rääkida lugu , mis mind huvitab kellelegi, kes sellest ei huvitu, teades et ta samal ajal hindab minu kui loovestja oskusi.
d) mulle kohutavalt meeldib, et ma selliste "piirangutega" olen.

Miskipärast usun, et minusuguseid on veel. Ehk saaksime oma koolitused?! 
  • Piirangute ja arenemisvõimetuse säilitamise koolitus algajatele ja edasijõudnutele
  • Mugavustsoonist mittelahkumise õpetus algajatele/keskastmele/edasijõudnutele




Comments

Anonymous said…
Palun registreerida mind mõlemale loengule
R
Heli said…
Kirjas, armas R. :)