Ega mul jõulude ajal pole kunagi miskit tarka kosta.
Ükspuha, kuidas ei planeeriks ja pingutaks - kiirustamine ja müra saab mind ikka kätte.
Arenguruum eemaldumiseks seega olemas.
Aga 24.detsember 2013 jääb meelde.
Tõeline olemine armsate inimeste keskel.
Ja Kaplinna veinid.
Ja mu esimene astelpajunaps.
Esmakordselt katsetatud piparkoogitaigen, mis plaadil võttiski ühtlase plaadikoogi kuju. Noored kasutasid loomingulist mõtlemist ja lõikasid kujud pärast mõningast jahtumist välja, kaunistasid võõbaga kah. Suussulavad, karamellised..
Tõeline olemine armsate inimeste keskel.
Ja Kaplinna veinid.
Ja mu esimene astelpajunaps.
Esmakordselt katsetatud piparkoogitaigen, mis plaadil võttiski ühtlase plaadikoogi kuju. Noored kasutasid loomingulist mõtlemist ja lõikasid kujud pärast mõningast jahtumist välja, kaunistasid võõbaga kah. Suussulavad, karamellised..
Ja saunaskäik.
Ja ühine õhtusöök.
Ja DieHard.
Ja kuuse ehtimine!
Tänavune on üle hulga aja päris - ühe tormimurrus hukkunud kuusenoormehe tipp. Ehtisime ta kaunilt väärikaks.
Tänavune on üle hulga aja päris - ühe tormimurrus hukkunud kuusenoormehe tipp. Ehtisime ta kaunilt väärikaks.
Ja ma ei riputa pilte, sest need on nii isiklikud.
Aga allolev lugu on kah väikekodanlikult ja paksukssöönult nummi.
Comments