See on vist aja (vanuse) märk, ent ma ei ole kunagi oma kehale suuremat tähelepanu pööranud kui praegu. Muidugi on olnud erinevatel kümnenditel "põdemisi" ja rahulolematust oma figuuriga, ent sellega ka piirdusin.
Ei hakanud seetõttu metsa all sörkimas käima või mitmed korrad nädalas treeningsaalis higistamas.
Ühelt poolt ei pakkunud mulle taolised liigutamised absoluutselt pinget, pigem tundsin end ebameeldivalt. Teisalt, ilmselt oli mul veel selgelt meeles "põdemised" keskkoolipäevilt, kui end peegli abil liiga kõhnaks ja vormituks tunnistasin.
Noh, ja nüüd, alates balleti ajaaarvamist, olen jälgin oma kehaga toimuvaid muutuseid suure õhina ja respektiga. Püüan mitte "hulluda" ja sattuda toitumisgurude ja kehakummardajate sekti, ent imetlen siiski, kuidas lõtvade/võdisevate padjakeste asemele ilus pikk lihaskond on hakanud vormuma. Sellistesse kohtadesse, kus neid pikka aega näinud pole. - Õlavööde, käsivarred, reied. Need on ka kohad, mis 2-3* nädalas treenides kõige enam mõjutatud saavad. Nädalavahetuseti püüan ka ujuda. Samas pean möönma, et õhtusel ajal basseinivette minemine muutub järjest enam hügieenišokiks. Tõenäosus vastu liugleva juustepuntra või varbaplaastriga kohtumiseks on liiga suur :(
Kui ma mingil põhjusel ujuda ei saa, teen õhtuti kuivharjamist:) See protseduur paneb kogu keha mõnusalt surisema ja kui enda keha pärast harjamist mõne loodusliku (Joik, näiteks) õli või kreemiga tänada, siis on mõnus enesetunne pikaks ajaks garanteeritud.
Niiet, jah keha tänamise aeg on käes. Vähemalt minu jaoks...
Comments