Kõigest ja ei millestki

 Olen viimastel päevadel püüdnud miskit paastumise sarnast läbi viia.  Ammu olen soovinud mainitud tegevusega katsetada ent pole tegudeni jõudnud, teisalt sain inspiratsiooni SG-lt, kelle blogi aktiivne lugeja olen.  Viimase nükke andis Simrani joogaõpetaja, kes soovitas "maksapuhastuskuul" (oleme kogu märtsi vältel maksa- ja neerupuhastuse kryasid teinud) süüa rohelist toitu.  Veepaastu ma tõenäoliselt järgida ei suudaks, ent rohelise järgi isutab praegu niigi.  Lühike plaan - 7 päeva, pikk - 40 päeva. Tundus saavutatav. Laupäeval varusin külmikusse rohelist ja voila! muutused on juba tuntavad.  Loobusin magusast ja alkoholist, lihast, kalast, vähendasin jahutooteid miinimuni (vaid 1 viilakas rukkileiba). Ka kohvi püüan tarbida väga vähe. Kruusitäis päevas. Asemele tulid sellerismuuti, kiivid, värske kapsas, kurk, brokoli, idandid, spinat, avokaado, pirnid jms roheline kraam. SOE KEEDETUD VESI.  Esimene päev oli kõige keerulisem, püüdsin tarbida vaid ...

 Olen teinud algust ühe loobumisega. Püüan mitte hukka mõista, aga ka mitte mõista. Jätan hinnangu andmata ja otsuseta, kui tegu pole minuga seotud.  Mingist elujärgust alates (ilmselt kunagise õnnetusjuhtumiga seonduvalt) hakkasin liiga palju ümbritsevat analüüsima. Algselt püüdsin tuvastada ümbritsevaid ohte, et neid aegsasti maandada. Ikka sammu võrra määramatusest ees olles. Aju aga on teatavasti plastiline organ. Analüüsimeetod kandus üle igale alale. Kaasinimeste (tuntud ja tundmatute) sildistamiseni, nende kohta otsuse langetamiseni. Eelkõige muidugi siis, kui minu ja nende tegevused ja väärtused kokku ei lange. Kuniks mingil hetkel toimus kataklüsm ja arusaamine -  kohutavalt kurnavad ja tunnetust lõhkuvad on sellised meelemängud, pidev hindamine ja otsuse tegemine - ajalehte lugedes, kellegi steitmente kuulates, tegevusi nähes. Must vari kogu päeval.  Muidugi aitab (minu jaoks ajutiselt) selle vastu füüsiline liikumine, mõtete suunamine teisele rajale. ...

 Mõned unistused on maised ja omavad hinnalipikut - nii kaudset kui otsest.  Väike maja mere ääres, esivanematele kuulunud maatükil. - Maksku, mis maksab.   Tegelikult kaalusin oma (makse)võimalusi niipalju kui võimalik.  Ukaraina sõja puhkedes mõlgutasin koos sõpradega mõtteid minekust, kusagile kus sõda pole ja suure tõenäosusega ka ei jõua. Kus kinnisvara odav, kliima soe ja inimesedki ehk sõbralikumad ning laiema silmaringiga. Põgeneda, kodumaa tolm jalgadelt pühkida. Aga ei saa. Pommid on jalgade otsas, armastus südames. Kõik kallis elab ja hingab siinmail. Kõik elatud elud ja kihistused, mida võõrsilt eales ei leia. Arusaam, et riik on eneses ja vaid iseendast sõltub heaolu. Ma elagu ja pidagu vastu! Eks ikka ole omad finessid või vimkad sees, ent liigun unistuse suunas. Muidugi on palju määramatust. Kasvõi selles osas, et ei me ette tea, mis toimub täna, homme, aasta pärast. Aga "… kui puudub julgus kaotada silmapiir, pole üldse mõtet teele asuda…" - vist...

 Dudjom Rinpoche hoiatab meid ühe lõksu eest: "Teisest küljest võite meeleharjutuste käigus kogeda ähmast poolteadvusel olekut, omamoodi triivivat seisundit, nüri unelemist nagu oleks teile kott pähe tõmmatud. See pole midagi enamat kuu mõttetu hägus stagnatsioon. Kuidas sellest välja pääseda? Raputage end ärkvele, tõmmake selg sorgu, hingake liisunud õhk kopsudest välja ja suunake tähelepanu selgesse ruumi, et oma meelt värskendada. Kui jääte stagneerunud seisundisse, siis ei saa te edasi areneda. Seetõttu tuleb iga kord niisuguse tagasilanguse ilmnedes oma meel ikka ja jälle klaariks teha. Oluline on olla nii tähelepanelik kui võimalik ja jääda nii valvsaks, kui suudate.  Sogyal Rinpoche "Tiibeti raamat elust ja surmast" (Kai Vassiljeva esmatõlge ingl.k.) Mulle meeldib aeg-ajalt sattuda Kumusse. Avastan igakord midagi uut. Alles mõned aastad tagasi leidsin tee sisehoovi ja vaimustusin. Nagu suurlinna oaas, üliõpilaslinnak. Põnev arhitektuur, linnulaul, leidlikud vaated...

Ühel perekondlikul üritusel sattusime lauanaabriga rääkima hobustest, taluelust, maaelust.  Lõuna-Eestis armsas väikelinnas muusikapedagoogina tegutsev meesterahvas ütles, et maaelu maailmapilti on suuresti laiendanud seriaali "Yellowstone" vaatamine. …et see olevat ehe ja maaküsimust selgitav. Just sellest vaatenurgast, et miks oma maa eest võideldakse.  Uurisin veel igaks juhuks, et ega seal ei ole miskit pidevat  traagikat loomadega seonduvalt - ei suudaks vaadata seriaalist-seriaali kannatusi. Hobusega seonduv traagiline moment olevat kohe avafilmis korraks ära ja hilisemad episoodid keskenduvat inimeste vahelise võitluse tagajärgedele.  Läksin õnge. Otsisin üles   -  Go3-st on kättesaadav 45 seeriat. Telia paketiga sain 1 kuu tasuta vaatamisõiguse. Tõttöelda olen sõltuvuses, nii paganama põnev. Kohati rakendan ka kiirkerimist, ent tegevustik järjesti kulmineerub. Pealiin on oma maatüki ja elustiili säilitamine, kõrvalliinideks rantšolelu, indiaan...