Kõigest ja ei millestki

Mõtlesin, et olen "edasi arenenud... heaks ja targaks saanud". Kaugel sellest. Täna, ühe sündmuse läbi tajusin eriti selgelt, kuivõrd väeti veel sisemise rahu leidmise teel olen. Ja hea näitlemisoskusega. Enese jaoks muidugi ääretult madal:( Muretult maast ja ilmast lobisev... see pole mina. No tõesti mitte. Oma sisimas olen ma kas väga halb või väga hea. Pole selles veel selgusele jõudnud:) Pärast seekordset juuksuriskäiku olen õnnetu. Väsinud olen ka - alates nädalalõpust lennus... Teisipäeva öösel vedasin end pardaveini toel koju... töö-töö ja veelkord töö. Kas see ongi kõik? Mulle on vist puhkust vaja. Õnneks see algaski... Lohutan end selle fakti ja David Bowie Armastuse Hümniga.

... olen vist suveperioodil väääegade laisk blogija. Lihtsalt... tahaks olla värskes õhus niipalju kui võimalik ning vältida arvuti (sund)asendit niisama palju. Olen avastanud mitmeid uusi kokakunsti saladusi ja naudin neid hetkel rohkem kui kirjutamist. No näiteks mitmeviljakuklid. Ja kiirkurgid (panen samapalju soola kui suhkrut ~20 kurgi kohta lahustasin vette 5 spl suhkrut ja 5 soola). Samas olen vist jõudnud ikka, kus midagi lõplikku öeldakse väga ettevaaatlikult. Sõna on kerge murduma. Niisiis, ma ei ütle vahepeal midagi... et siis jälle öelda. Kui tuju tuleb:)

Töövabad päevad möödusid peaasjalikult kodus. Jaagu sünnipäev oli ainus erand. Palju armsaid vanu tuttavaid ja sõpru. Ja ega ma "halastanud" ei neile ega endale:) Kõigiga sai juteldud ja joodeldud. Kõi Ööbisime autos (pehmetel patjadel!) ja hommik inimtühjas päikest täis kontsertpaigas ärgates oli sürreaalselt imeline. Hoolimata tuhandest haamrikesest mu peas. Edasi... edasi sõitsime tasa-tasa Tapurlasse, kus pojaga kohtusime. Mati sai flöödiäratuse Blowin`in the Wind saatel... Atu praadis mulle muna koos leiva ja värske tilliga - oh, kus maitses magus see!:) Koju saabudes läitsin Jaanitule ka. Olgugi, et selleks momendiks olin juba üksi jäänud. Lihtsalt... üks vaibake oli oma aja ümber saanud ja nii ma seda õhtusumeduses kärsatasin koos tuulte poolt allaräsitud õunapuu ja kuuseokstega. Kuniks tuli... Mari:) Ilus oli.

Kristallrahvas saab homme oma risti. Minu jaoks sümboliseerib see märk omakasupüüdlikkust ja silmakirjalikkust. Valatud kuulikindlasse rüüsse. Olen inimene tänavalt, kes usub vaid armastuse jõudu;-) Nüüd ja igavesti.

Thela käest saadud ja sumiseb nagu humala-mesi... Reeglid: Vahelduse mõttes üks suviselt magus meem ka – seekord puuviljateemaline Vasta kolmele küsimusele ja saada siis osalistele edasi! 1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse? 2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks? 3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on Ps. Tutti-Fruttil on käimas fotokate loosimise kampaania. Aga mis veelgi parem: nad lubasid puuviljameemi edasipildujate vahel kastitäie komme loosida! 1. Värskel porgandil on lapsepõlvemaitse. Mu vanemad armastasid pikki porgandivagusid kasvatada. Nende harvendamisega pidin enamasti mina tegelema. Naabritüdrukuga mängud pidid ootama kuniks harvendamisega teatud piirini jõudsin. Ainsaks motivaatoriks oli harvendamisel väljapraagitud porknate krõbistamine. Need olid nii magusad! Pisut mullamaitselised ka...:) 2. Vast viinamari. Juba Dionysose aegadest teati, kuidas marjadest villitud jumalikust

See on üks "ohtlik lugu". Umbes 9 aastat tagasi tundsid Arukülas, ühes iidses talumajas 2 inimest seda kuulates teineteist ära... Tagantjärele mõeldes - see oli üks suur juhuste kokkulangevus. Ja neil on nüüd 2 last. Ma võin järgi küsida, ent tean vastust eos - ei, nad ei teinud lapsi selleks, et tulevikus lastetusmaksust pääseda:)