Mõtlesin, et olen "edasi arenenud... heaks ja targaks saanud". Kaugel sellest. Täna, ühe sündmuse läbi tajusin eriti selgelt, kuivõrd väeti veel sisemise rahu leidmise teel olen.
Ja hea näitlemisoskusega. Enese jaoks muidugi ääretult madal:(
Muretult maast ja ilmast lobisev... see pole mina. No tõesti mitte. Oma sisimas olen ma kas väga halb või väga hea. Pole selles veel selgusele jõudnud:)
Pärast seekordset juuksuriskäiku olen õnnetu. Väsinud olen ka - alates nädalalõpust lennus... Teisipäeva öösel vedasin end pardaveini toel koju... töö-töö ja veelkord töö.
Kas see ongi kõik?
Mulle on vist puhkust vaja.
Õnneks see algaski...
Lohutan end selle fakti ja David Bowie Armastuse Hümniga.
Ja hea näitlemisoskusega. Enese jaoks muidugi ääretult madal:(
Muretult maast ja ilmast lobisev... see pole mina. No tõesti mitte. Oma sisimas olen ma kas väga halb või väga hea. Pole selles veel selgusele jõudnud:)
Pärast seekordset juuksuriskäiku olen õnnetu. Väsinud olen ka - alates nädalalõpust lennus... Teisipäeva öösel vedasin end pardaveini toel koju... töö-töö ja veelkord töö.
Kas see ongi kõik?
Mulle on vist puhkust vaja.
Õnneks see algaski...
Lohutan end selle fakti ja David Bowie Armastuse Hümniga.
Comments
Või kirjutaks 24 lehekülge keerulist teksti, ise ei saa aru-teised veelgi vähem.
Või paneks paari sõnaga : luule- see olengi! Ja kõik said aru...:)