Skip to main content

Näitleja

Mõtlesin, et olen "edasi arenenud... heaks ja targaks saanud". Kaugel sellest. Täna, ühe sündmuse läbi tajusin eriti selgelt, kuivõrd väeti veel sisemise rahu leidmise teel olen.

Ja hea näitlemisoskusega. Enese jaoks muidugi ääretult madal:(

Muretult maast ja ilmast lobisev... see pole mina. No tõesti mitte. Oma sisimas olen ma kas väga halb või väga hea. Pole selles veel selgusele jõudnud:)

Pärast seekordset juuksuriskäiku olen õnnetu. Väsinud olen ka - alates nädalalõpust lennus... Teisipäeva öösel vedasin end pardaveini toel koju... töö-töö ja veelkord töö.

Kas see ongi kõik?

Mulle on vist puhkust vaja.

Õnneks see algaski...

Lohutan end selle fakti ja David Bowie Armastuse Hümniga.

Comments

Urmo said…
Hairhouse ei tee õnnetuks. Ta teeb juuksed ja rahakoti lühemaks.
muusake said…
Tuttav tunne...:) Ei viitsigi enam endast kirjutada, sest tegelikult ei oskagi. Ja kui kirjutan, siis kustutan ära. Las jääb vaid fassaad-toimimine.
Heli said…
Bunterike, kes siis veel HH-st teab...:)Lõbus kohtumine oli.
Heli said…
Nõiake, mulle meeldib endast kirjutada:) Kes siis veel kui mitte ise!
muusake said…
Ma mõtlen just enda sisemuses toimuvast, ei ole alati lihtne endast aru saada. Oma tegemistest ehk teine tera. Sul on hää, paned selle kõik muusika kaudu kirja. Ma peaks vist siis maalide kaudu kulgema hakkama.
Või kirjutaks 24 lehekülge keerulist teksti, ise ei saa aru-teised veelgi vähem.
Või paneks paari sõnaga : luule- see olengi! Ja kõik said aru...:)