Kõigest ja ei millestki

Mu suvine muusikaline tippsündmus oli seekord ülelahe naabrite juures asetleidnud Prince`i kontsert. Tänu heale sõbrale oli meil võimalus kogu kontserti jälgida omade keskel. Ootust aitasid leevendada maitsev õhtusöök ja hea veinivalik, mis juurde serveeriti. Jah, Prince tuli 6-ndal korral, eelnevatel aastatel oli ta oma kontserdid Soomes tühistanud. Kontsert oli vapustavalt hea. Väljapeetud. Androgüünne musikaalsus.  Maitsekas. Suurepärane publik. 10-ne palli süsteemis 10:) Mu lemmiklood temalt:

.... ja annab vilju. Ilus ja vägev ju! Sellised pildid panevad mind kohe edasi unistama... Täna näiteks nii, et ... Sahkaris võiks olla ka kanad ja kukk. No 5 kana ja 1 kukk. Ja et..... talvituda võiksid nad vanas maaluses keldris, kuhu elekter veetud ja kus piisavalt soe... Kui Majahaldjale sellest rääkisin, hakkas ta kiiremini toast-tuppa käima ja viimaks põgenes õue sootuks:) Enne teatas, et kõrget aeda on vaja, sest kanad kippuvat ära lendama. Jah, sedan`d küll... Pühapäevahommikused kiremised lükkuvad seega kaugemasse tulevikku.

Emotsionaalne sahmakas (mitte sapsakas:). Keegi oli mu blogisse jõudnud otsisõna "Heli and Hannes" abil.... Imelik küll. Pole ju olemas "and"-i... Jahutasin seda sahmakat Jamie Olivier`i vaadates. Selgus, et piimanõgesed on täiesti kasutuskõlblikud soolastesse pirukatesse, pastadesse, salatitesse. Nii õied kui ka lehed. Varred ei kõlba. JO poolt demotud spinati quiche`sse lennutati nad igatahes koos oliiviõlis praetud sibulate ja spinatiga. Spinat tuleb vaid korraks pannile visata. Sama ka rootsudest puhastatud piimanõgese lehtede ja õitega. Peab proovima.

....vabadust ja siis tagasi tööle. Ei teagi, mis saab - olen stabiilselt 9-ni maganud hommikuti ja poole ööni üleval olnud. Eks tule teise ajaaarvamisega harjuda. Puhkuse lõpu ja tööajale ülemineku esimeseks tähiseks saab mul seekord.... prillide muretsemine. Jah, mul väike miinus on süvenenud ja lugemisel saanud täitsa häirivaks. Juba eos tean, mis prillikandmise juures kõige suuremaks stressiallikaks - prillide kadumine. Just täpselt samasugune vidin nagu mobiiltelefon, autovõtmed, rahakott jne - mille põhiomaduseks oskus end ära kaotada... Niiet, kui keegi teab vilistavaid prille, siis  - andke mulle märku. Puhkuse ajal sai minust ka tubli jalgrattur -püüan nädalas 100 km läbi sõita. Raske on, seda-enam et alguses ei osanud ma rohkete käikudega miskit peale hakata ja sain korralikud lihaskrambid:) Nüüd olen juba pisut edasiarenenud ja sõit on muutunud nauditavamaks. Aga üks väike tõus ja jääb rajale ning selle vallutamine nõuab endiselt tahtejõudu. Vaikselt oigan seda "v...

Puhkus on kulgenud tegusalt.  Kõik suvemõnud on järgi proovitud: rabajärves ujumine, maasikate ja gnocchide söömine (muideks, "Rimi" omad on täiesti söödavad), paljajalu murul käimine, parmu-ja sääsehammustuste kipitused, õdusad suveõhtud sõprade ja tuttavate seltsis.... Mitmete ärasõitude kõrvale on õnneks mahtunud ka päris üksi olemise aegu. Mõned neist sedavõrd kirkad, et ei unune. No kuidas saab meelest minna hetk, mil lebad võrkkiiges...ümberringi vaikus... ja ainsateks helideks  puulehtede sabin, ritsikate sirin ja aiataguste  matsutamine.  Kummaline. Olen elu jooksul läbi lugenud arvestava hulga raamatuid, kuulanud palju muusikat, vestelnud öid ja päevi huvitavate inimestega....otsides vastuseid...  Ja hingerahu saabub loodust kuulatades. Kõikvõimas. Lihtne. Tajutav. Ja mulle meeldib soojus ja isegi palavus:)

Puhkuse kolmas päev. *          Telefon ununes nädalavahetusel metsade ja mägede vahele. Õnneks on helinaks sätitud              kellamängu  sarnane vidin:) **         Gurmee-elamused Tartus Vilde kohvikus (sinikarbid, mmm...) ja Põhjaka napoleoni kook               (täiesti taevalik!) ja nende omaküpsetatud leib (sõre ja pikantselt köömnene) ***         Roniroosid on esmakordselt õitelumes. Heleroosad ja lõhnavad hullutavalt. ****       Toredad inimesed, prosecco jt kerged valged joogid õhtuti. *****     Muusikat. Palju. Ka live`s. ******   Põhipuhkus on alles ees... ******   Mul on nii hea ja kerge olla.

Nagu ma paar postitust tagasi kirjutasin, toimus meil lennu kokkutulek ning selle raames pidi igaüks kirjutama loo teemal 25 aastat hiljem. Minu lugu sai selline. Äraütlemata raske on endast ja oma saavutustest kokkuvõtet kirjutada. Arvan, et kogu meie (hõbe)lennu liikmetel on sama tundmus. Esiteks, … me pole enam nii bravuurikad kui vanasti ja teiseks, on väike hirm on taoliste  kokkuvõtete ja joone allatõmbamiste ees. Aga eks ma püüa enda poolt tunnetatud paratamatust võimalikult tõepäraselt edasi anda. J                 Lihtne pole olnud. Kui Karksi-Nuiast lahkumise ajale tagasi mõelda, siis olin ikka väga hädine ja saamatu. Suur tükk turvatundest oli puudu. Õnneks ei kannata loodus tühja kohta ja nii kohtusin üsna pea oma abikaasaga, kellega sel kevadel tähistasime 23.-ndat pulma-aastapäeva. Temaga kohtumine… Mul vedas väga ja tõttöelda peangi Tema leidmist kõige suuremaks õnnestumiseks oma elus, ses...