Kõigest ja ei millestki

Nii mõnusalt sobiv vihmaga ühte samasse rütmi sulandumiseks. Puhastumiseks ka.

Üks mu armsalt aus tuttav sõnas mulle kord, et võrreldes algusajaga, olla mu blogi paremaks läinud. Mõte või mõttetus tulevat selgemini esile. Aga et... arenemisruumi veel on:)Temale näiteks meeldivat, kui päevakajaline mõte (või mõttetus) on blogija poolt kokku võetud ~ 5 maailmakõikse filosoofilise lausega. Sedasi kirjutada on päris raske. Minu arvates saab sellega suurepäraselt hakkama Triangel . Ja need laused on tal veel nii kihvti irooniaga (s.h enese) vürtsitatud. Minul ikka seda va tolmu tuleb. Aga ma kirjutan ju esmalt endale. Seejärel temale. Ja siis tsenseerin nii endale, temale ja teistele. Kõlab nagu skisofreenia:) Aga mulle meeldib selline teatud mõttes isetu kontakt.

Homme võib kuulata Päikesemuusikat jm kvinthäälestuses tulnud lugusid algusega kell 21:00 Vanalinna Muusikamajas. Kontsert tomub Vanalinna päevade raames. Rober Jürjendal`ile lisaks veel 1 üllatusesineja;-) Kena suveõhtut!

Selliselt nimetas mina omal ajal isa. Peamiselt siis, kui end "õhtusel loendusel" esitlesin katkiste sukkpükste, kriimulise näo, kaotatud taskuraha, katkise seeliku või pükste jms juhtumitega. Tegelikult on robunokk väga kena sõna:) Mulle meeldib. Praegu tunnen end tõelise robunokana.... Olen tänu tänasele päikselisele ilmale kergelt põlenud... ja nina õnnestus vastu hobuste kopliaeda puru tõmmata, hobu Mozart astus mu suure varba küüne lömmi, tänu tuulele on kogu kaela piirkond aiiiii ja otseloomulikult on mu käed jägrmise nädala koosolekute perioodiks täis võilille-timuti henna tattuud... Aga kõigest hoolimata on pööraselt hea meeleolu. No...mitte päris mõnuaine vabalt. Üks valge austraallane ahvatles mind terve õhtupooliku jagu. Aga - tänu sellele jaksasin suure lilleistutusaktsiooni ja hobuaskelduste vahele hakkida valmis okroška ja plätsida kokku mõned viineripirukad. Ilus päev. Hea oli olla. Vaid üks paha asi - vihkan muruniidukeid. Õigemini seda heli, mida needsam

Hakkan kohe tööasjus Viljandi poole kulgema. Ja õhtul saan lõpuks ometigi ema-isa juurde mahti minna. Sellepärast seekord Ilmateatele lisaks Manhattani kulgejad:) Oh, kuidas tahaks selliseid aegu tagasi... Aga äkki tulebki? Rõõmsate Inimeste Aeg?

Armas Thela suunas mind üllatavale teemale mõtlema. Tegelikult... kui mõtlema hakata - ega ma väga ebapraktilisi oste teinud olegi. Vähemalt ei meenu mulle ühtegi kodumasinat, vidinat jms, mis oleks tolmama jäänud. "Praktiline perenaine" ehehehh. Üldiselt olen ma laisk ostleja. Lähen ka riideid/jalanõusid shoppama vaid vajadusel, mitte niisama. Niinimetatud window-shoppingut armastan küll ja kui miskit silma jääb, siis astun ka kauplusse sisse, ent harva väljun ostuga. See, mis vaateaknal kutsuvana näib, ei pruugi lähemal vaatlusel üldse meeldida. Emotsionaalselt olen ostelnud rõivaid , aastaid tagasi lombi taga. No tõesti palju, mõnuga ja raha mittelugedes (oli jah selline aeg!). Üleriideid, jalanõusid, käekotte, pesu ja muud träni - sest valik oli uskumatult ja segadusse ajavalt lai ja soodne. Seda hunnikut andis pool aastat hiljem ära tarida. Ehtne harakas, tõesõna:) Ja nüüd... olen avastanud, et üsna mitmeid esemeid sellest hunnikust pole ma praktiliselt kordagi kas

Kolmapäeval, keset kibedat tööpäeva sain just sellise teate telefonile. Sain kohe aru, keda kaasa silmas pidas. Iseeeneses läksid suunurgad üles. Ööbik. Tänavu tuli vist hilja tõesti, aga nüüd on ta siin ja ei raatsi isegi suure hommikuvalgega magama minna.