Kõigest ja ei millestki

Kirjutan oma mälestused laupäevasest taaskohtumisest Contus Firmus `ega üles, enne kui need tuhmuvad. Järgmise sündmuseni (live) kulub tõenäoliselt taas terve igavik... Lühidalt - raudselt selle suve kontsert nr 1. Arvatavasti ka tehniliselt ja koosmusitseerimise poolest Eesti kõige võimekam harvategev (kontsert)bänd. Et siis tõeline "The One". Mu arvamust jagasid nii vanad fännid/kuulajad, kui ka inimesed, kes tulid kuulama LedR`i ja said kingituseks nautida Vermonat, Prophetit, Junot, piinliku täpsusega väljatimmitud pause, sünkoope. Minu jaoks on bändi firmamärgiks "askeldamine" , mida analoogpillide digisoundide omavaheline sulandamine paratamatult kaasa toob. Sellist lavalist liikumist teistes koosseisudes ei kohta! Kohati jäi tõesti mulje, et Andres ja Ülo tegutsevad alkemikute laboris vms:) Üsna samalaadset askeldamist olen märganud vaid Joe Zawinuli kontserdil... Ei teagi, kas ma enam sama entusiastlikult nende plaati ootan. Live on lihtsalt niiv

Töö juures on hetkel raske. Kõik on kuidagi kuhjunud ja niidiotsa leidmine, mille abil sasipundart arutama hakata, on keeruline. Aga küllap see leitakse. Nagu ikka:) Tegelikult on omamoodi kirgastav teada ja aduda, et ... hoolimata tööasjade kaalukusest, ei võta ma neid enam "maailmaparandusliku" entusiasmiga. Nagu varem:) Niiet - ka sel sügisel jäävad mu südamenärvid terveks, mitte nii nagu varem. Mu lühiaegsest kolleegist sai möödunud reedega ekskolleeeg. Naljakas, puutusime kokku põgusalt, ent kuidagi süvitsiminevalt. Mitmed tema lausekatked jäävad mind saatma. Ei midagi juhuslikku siin ilmas. Nagu ikka. Järgmisel nädalal olen Londonis. Loodetavasti mõjub teine keskkond ja kolleegid mujalt EU-st hästi. Õhtuks on igatahes mitmeid ühisüritusi plaanitud. Eks püüan ka end saatvast kummitusest vabaneda. Ühest unistusest seoses Londoni sopiliste kitsaste tänavate ja Kensington Park´iga. Kevadisi unistusi on õige aeg sügiseti hauda sängitada?

Mulle endale meeldib väga lugeda erinevaid aiandusblogisid, sest mu iluaiandusalased teadmised on ülinapid ja seetõttu saan kasulikke näpunäiteid. Tomatikasvatusest seevastu on mul head teadmised - tänu Taadule!:) Niiet, kes tahab tomatite hingeelu kohta teada, küsige julgesti! Kuna olen koerapidaja, siis ei saa ma piiratud territooriumi osal väga omatahtsi toimetada. Ühe lillepeenra pärast vedasin aastaid Bonhami ja lahkunud Bibiga vägikaigast. Niipea, kui ilmad palavaks läksid, leidsin peenra asemel "pommilehtri". Ei aidanud isegi see, et kaasa lilledele tara ümber nikerdas - ikka:) Eemale hoitakse vaid ühest kohast - veesilma ümber olevast lillealast. No vot ja seda ala ma sammukesehaaval laiendan. Tänavu on mu aias uued külalised: * istutasin lillealale 2 erinevat liiliat: kollase ja oranži õiega (ma nimesid parem ei üritagi kirja panna:) ** harilik elupuu tuli samuti veesilma juurde kääbuskadakale seltsi *** väljaspool aeda leidsid asukoha 3 seenhaiguskindlat roosat ron

Tänase päeva laul.

Tänud eelneva postituse heasoovlikele! Püsti juba. Mäsu teraapia toimus ja toimis täna. Raport Et siis... mul on nüüd 2 ämbritäit kurke ära marineeritud, 5 liitrit õunamoosi, 2 pätsi isetehtud leiba (ühe tegin esimest korda singiga, maitsnud veel pole, jahtub alles). Vahepeal käis veel sepp Urmas , sai hobud koplist koju toodud ja Mozart värgitud/raudu. Ausõna, ma tundun iseendale samasuguse Alien` ina nagu Kim Bassinger`i poolt mängitu, kus öö jooksul valmis kilode viisi torte, pirukaid, hamburgeid ja mida veel.... Assisteeris: mõnusalt kerge ja mahlane Vicar`s Choice 2007 Pinot Noir, Marlborough maakond, Uus-Meremaa.

(Voodihaige) olen. (Tänud, armas Haldjas, kes Sa mind suisa lõkerdama ajasid hetkeks:) Ei taha ma kuhugi ega midagi. Nii ongi. Ainus hea asi on, et saan seda endale lubada, sest vältab ametlik puhkuseaeg. Kolan sihitult internetis ja haun imelikke mõtteid. Homme on SEE usutavasti üle ja otsas. Ahjaa, ma ei lähe Pariisi. Sest ma ei taha. Tühistasin täna piletid. Eks kunagi siis lähen, kui saan minna kahekesi. Üksi see linn mind ei tõmba. Kaasa lohutas,lubades neljapäeval Väike-Lemmele viia. Ta mõistab mind, kui (voodi)haige olen. Ja hoiab ~30 m kaugusele, st maja teise otsa:) Mulle väga istub see laul praegu. Kuulan kohe erilise masohhistliku naudinguga kordi ja kordi.

Asiseks sundimisega on tõsiseid raskusi. Parema meelega tegeleks looduses olemise ja iseenda mõtetega. Hirmsasti kisub mind Väike-Lemmele. Mangusin kaasat, et lähme sõidame-oleme paar päeva seal. Teeme väikse lõkke vanaema maal, lonksame veini ja magame kasvõi autos. Või telgis... jah, telgis - polegi mitu suve seda mõnu nautida saanud. Olenemata ilmast. Ja üldse mittemillestki. Aga hetkel ei näe selleks ühtegi vaba võimalust. Ema-isa ootavad enda juurde järgmiseks nädalavahetuseks... Poeg vajab ilmselt kolimisabi. Theo tuleb Juurimaa ratsastamiselt kodutalli jne jne. Õnneks tuleb Pariis, Pariis!