Kõigest ja ei millestki

Muinasjuturaamatud oli mu armsaim lugemismaterjal kaua-kaua. Õnneks kuulus muinasjuttude uurimine ka sovjeediaja filoloogia kursusematerjalide hulka... Praegugi loen lemmikumaid. Hauff`i Muinasjutte, näiteks. Ja kuivõrd ma tänases laulusaates hoian ühele Rapuntzelile pöialt, siis võib vist väita, et usun muinasjuttude võlujõusse tänini. Naiivselt:) Üks armas muniasjutuline viisijupp minevikust.

Vahest on nii, et lükkad ebameeldivaid toimetusi lõpmatult edasi. Projektide puhul klassifitseeruvad nendeks toiminguteks eelarve ja aruandlus. Ühe pikaajalise välisprojektiga kipuvad need kaks tegevust veel ka paralleelselt kulgema. Ühesõnaga - lõpetasin just ühe ebameeldiva toimingu ja passin siiani veel töö juures. Endine kolleeg kutsus välja dringile, ent kahjuks vedasin teda alt. Ta ei jaksanud enam kohvikus üksi passida ja oodata. Nüüd mõlgutan mõtteid, et mida küll maagilise reedeõhtuga pihta hakata. Kaasa otsustas sõbraga Rock-Cafe kasuks. Et kas kassitapp on aja möödudes ka aeglasemaks läinud... Loobun vist tänasest prallest sootuks. Homme peame alustama reisi ettevalmistusi. Õnneks lahenes hobuste probleem - saan nad äraolekuajaks suurde talli viia. Kurtna maneežis paneb Raul Theo tasapisi töösse taas. Vastupidavus on kindlasti allapoole arvestust,talve läbi on saanud hobud end vabalt tunda, ent ikkagi. Eks näis, kas Raulil õnnestub poisist ka "libisevata"

Mul on päev otsa olnud halvavalt halb. Iiveldab. Juba eile õhtust saadik. Eei... mitte füüsiliselt, vaid vaimselt halb. Olete seda tunnet tundnud? Jõuetuks tegev ja meelihalvav. Tahaks unustada, aga ei saa. Kas tõesti on nii, et teatud eluetapis mõistad kõike sedavõrd vahedalt, et adud... mingit lootust pole.

Naistepäev ja tulbid - kes neid jõuaks lahuta! Mulle on täna mitmeid tulpe kingitud. Naistepäeval lillede kinkimine on kaunis traditsioon. Mulle väga meeldib. Esimese õie ulatas töökoha valvur. On selline kena vanahärra... me sümpaatia on vastastikune. Peab mind alati julgustava sõna või komplimendiga meeles. Et ma mõjuvat aristokraatlikult. Ja et minu hoiakus olevat miskit sellist, mida ta näinud harva. Kõnetab mind püsti seistes. Niiet saan end tõelise daamina tunda. Vot:) Teise õie sain meeskolleegilt. Väike vahuvein ja puuviljavaagen - kõik osakonna naised olid kutsutud ja hoitud. ... ja koju jõudes tervitas pihutäis tulpe elutoa vaasis.

Sõime köögis just hommikust,kui kostus tume mütsatus ja kerge värin läbis maja seda tiiba, kus olime. Kelpkatuse üks kelp vajus lõpuks lumest tühjaks. Niiet... mu katuse läbivajumise hirm polegi päris asjatu. Lumehunnikud ulatuvad peaaegu räästani. Millal see kõik lumeveeks valgub? Eks millalgi ikka... ent suuremast veelobjaka perioodist vist tänavu ei pääse. Talv ei taha veel järgi anda... eile öösel kroonis taas -20 kraadi külma. Noored tulid von krahlist ja soojasaamiseks istuti mõni aeg köögi põrandal, et külma kontidest välja peletada:) Aga muidu olen endiselt lösutamise-laisklemise meeleolus. Talvised energiavarud on lõpukorral. Vaja on päiksesoojust.  Sestap lasengi nädalavahetusel lihtsalt kulgeda. Kaasa sõber tuli länud nädalal just Austriast suusatamast - oli päiksepruun ja särtsu täis. Loodetavasti mõjub me märtsikuine suusatrett sarnaselt. Hoolimata sellest et paketis on mu kaks suurimat hirmu: olla 2 nädalat koos reisiseltskonnaga ja vertigo. Aga ehk muretsen asjatult

Sobivaim tänaseks päevaks, mu meelest. György Ligeti: Sümfooniline poeem 100 metronoomile

... on veel 24 päeva. Leidsin Thela aiablogist . Olgu see märgiks, et  kuulun ka nende ridadesse, kel lumelükkamine konti murdma hakkab...  Lisaks kummitavad  lumehirmud... Number üks hirm - hommikuks on maja lumme mattunud, uksed enam ei avane ja raadiot avades kuulen teadet saabunud jääajast või muuust sellisest. Number kaks hirm - öösel vajub katus sisse. Huvitav, kuidas neid hirme klassifitseerida - milline oleks korrektne foobia liik?:) Kaasal on suuremat sorti häda seljaga. Homme biopsia ja ultraheli. Röntgen ei näidanud midagi, aga juba kuujagu saab magada vaid tugevate valuvaigistite toimel:( Murelik ja hirmusegane talve lõpp (loodetavasti). Tähtpäeva tähistamine kaotas minu jaoks aktuaalsuse koheselt, kui märkasin teleris ülekannet palvuselt. No ei ole tõsiseltvõetav kui 21. sajandil "palutakse armu ja vabadust pühalt vaimult" ja et "rist valgustaks igavesti". Proovib see rist nüüd 24h-ks valgustada, eks ole. Nüüd taas lumekoristustöödele (va