Skip to main content

Pikk päevatee kaob õhtusse...

Vahest on nii, et lükkad ebameeldivaid toimetusi lõpmatult edasi.
Projektide puhul klassifitseeruvad nendeks toiminguteks eelarve ja aruandlus.
Ühe pikaajalise välisprojektiga kipuvad need kaks tegevust veel ka paralleelselt kulgema. Ühesõnaga - lõpetasin just ühe ebameeldiva toimingu ja passin siiani veel töö juures.

Endine kolleeg kutsus välja dringile, ent kahjuks vedasin teda alt. Ta ei jaksanud enam kohvikus üksi passida ja oodata. Nüüd mõlgutan mõtteid, et mida küll maagilise reedeõhtuga pihta hakata.
Kaasa otsustas sõbraga Rock-Cafe kasuks. Et kas kassitapp on aja möödudes ka aeglasemaks läinud...

Loobun vist tänasest prallest sootuks.

Homme peame alustama reisi ettevalmistusi. Õnneks lahenes hobuste probleem - saan nad äraolekuajaks suurde talli viia. Kurtna maneežis paneb Raul Theo tasapisi töösse taas. Vastupidavus on kindlasti allapoole arvestust,talve läbi on saanud hobud end vabalt tunda, ent ikkagi. Eks näis, kas Raulil õnnestub poisist ka "libisevata" jagu saada.

Aga pakkimine on teadagi tüütu tegevus... Suusatränil on suured mahud ja äraolemisaeg on minu jaoks üüratult pikk. Hea et on häid sõpse, kes nõus majapidamist selleks ajaks üle võtma. Puhkust tahaks küll väga. Mäestikupäike ja lumi. Kevadlõhn. Kohustustevabadus.

Comments