Kõigest ja ei millestki

...ja selle nimi on Idalemme.  Mulle on see paik oluline, sest vanaemale oli. Tema lapsepõlvekodu, kuhu ta oma elu lõpuaastail ikka tagasi ja tagasi läks. Hüüdis lehmi merest koju. Põgenes karmi ema eest. Leotas haigetsaanud  kohti soolases vees. Vaatas igatsevalt ülemere, et tuleksid ta lemmiktädi Marta (kes oli laeval kokaks) ja vennaraas (kes jäigi pärastsõda suurte merede taha). Idalemme nime saamiseks kulus 3 aastat tölplaslikku asjaajamist rannaäärse detailplaneeringu kehtestamiseks. Aga neelasime selle kõik alla ja olime "asjast  ja ajamisest" üle, sest on nagu on. Käisime eile vennaperega talveräsi koristamas ja maad piiramas. Erakordne hetk, ilm, lõke. Isegi tukastasin korraks päikese käes puhates ja lugedes.   Mõõtmatu meri. Tohutu rahu.

Kuidas tunnetada ruumi? John Locke`i järgi saab seda teha nii nägemise kui kompimise kaudu. Mul on hetkel kompimismeelsus. Ma ei usalda praegu väga nägemispiirkonda. Just... tasapisi kombates püüan selgusele jõuda, et miks ja kes. Ettevaatlikkust hetkel mängu ei too. Pigem tahan selgusele jõuda aeglaselt, edasi kaevudes,  pügala haaval. Milleni see kõik viib? Ei mõtle ka sellele nii väga. Naudin hetki. Või nagu öeldud... et kujuneks üks pikk hetk. Kevadpühade aegu`2015

Olen lõhnatundlik inimene.  Mõni inimene või sündmus jääbki mulle meelde eelkõige lõhna tõttu. Aroom, mis meeli ergutab või hetkega seob. Õnneks talletab aju eelkõige meeldiva lõhnaaistingu... ka seda olen täheldanud. Mulle meeldivad teatud tööstuslikud parfüümid, ent ka naturaalsed lõhnad. Parfüümidest. Paar päeva tagasi, end Valentino Valentina Acqua Floerale` ga  piserdates tundus muidu võõras lõhn kuidagi tuttavlik - ja meenuski! sarnast parfüümi kandis klaveriõpetaja, keda imetlesin, austasin ja  ka kartsin. Tagantjärele mõeldes...ta oli kindlasti tujudeinimene, tohutult intelligentne, erudeeritud, üleolev, suisa arrogantne. Ometigi, tohutult ligitõmbav.  Valentina sai kohe omasemaks ja meeldivamaks. Üldiselt valin ise teistsuguse parfüümi kui kinkijad. Seetõttu olengi ettevaatlik ise parfüüme kinkides. Tuleb minna kindla peale välja.  Aga üllatused on muidugi toredad!  Kunagi tabas mind seoses parfüümi ostuga ka tohutu pettumus. Kümneid aastaid tagasi, kui oli veel

Progesõpradele ütleb rühmitus Emerson, Lake & Palmer kahtlemata palju. Seega - hästi ebatavaline lugu Greg Lake`ilt. Aga lõppude-lõpuks oleme ju kõik inimesed :) Ja seda nad (progemuusikud) kipuvad sooloprojektides kõik tegema - olema lihtsad inimesed. Miks ka mitte, eks ole.  

Päike on kohal, see soojendav, paitav. Näitab ära pesemata aknad ja tolmused riiulid. Aga aega on selle klanimisega. Peesitan lihtsalt elutoa päikselaigus või õuele tiritud aiatoolis. Tõmban kopsudesse igat sõõmu ja naudin nii nagu mu neljajalgsedki. Nende eeskujul. Kiiret pole.

Olen tänaseks pisut rohkem kui 1,5 aastast balletiga tegelenud . Täpne algusaeg on mällu sööbinud - 10.09.2013 läksin esimesse trenni. Hingevärinal. Palju eelarvamusi ja komplekse maha surudes. Võin rahulikult, kätt südamele pannes öelda, et alates balletitundidest on elu muutunud.  Põnevamaks, sisukamaks ja täisväärtuslikumaks ! Endiselt tänulik olen oma kehale, et uutele muudatustele on vastu pidanud ja harjutusi suisa nõudma/nautima hakanud.  Käin endiselt kahes klubis ( Tasapisitasakaal ja Tantsupööning ) korraga ja püüan tundidesse jõuda 3-el korral nädalas. Mõlemad klubid on täiesti erinevad oma suunitluselt. Seetõttu tasub kindlasti proovitund teha. Kel enne tantsimisega kokkupuudet pole ja soovib selle kunstiga kohe süvitsi minna, siis soovitan igatahes Tasapisit. Seal ei ole trupid nii suured ja nii on võimalus algtase omandada võimalikult täiuslikult. Kindlasti on Tasapisis ka rohkem isiklikku lähenemisviisi, seda soosib ka kogu maja aura. See maja on juba lihtsalt